Kui inimene tunneb end alahinnatuna, ei kõnni ta alati ära.
Sageli ta jääb, aga ta hakkab muutuma.
 Alguses on muutus vaikne, peaaegu nähtamatu neile, kes tegelikult ei näe.
 Ta lõpetab oma arvamuse väljaütlemise – mitte sellepärast, et tal oleks öeldu otsa saanud, vaid sellepärast, et ta on mõistnud, et tema häält enam ei kuulda.
 Tema sõnad sumbuva vastuseta ja märkamatult vaikusesse, kuid mitte sellepärast, et need ei oleks olulised, vaid sellepärast, et tal on tunne, et neid ei vajata.
 Ta lõpetab küsimise, kuid mitte sellepärast, et ta enam ei hooliks, vaid sellepärast, et pidev miinimumi küsimine on emotsionaalselt kurnav.
 Ta naeratus hakkab hääbuma – mitte korraga, vaid aeglaselt, nagu päike taandub paksude pilvede taha.
 Tema naer hääbub – mitte sellepärast, et poleks millegi üle naerda, vaid sellepärast, et rõõmu on raskem leida.
 See muutus ei ole kiire.
See on vaikne taganemine – vaikne lahtiütlemine enda nendest osadest, mis tundusid nähtamatud, kuulmata ja alahinnatud.
 Jääb alles keegi, kes on vaoshoitum, valvsam – mitte nõrgem, vaid muutunud.
Ikka tugev, ikka võimekas – aga erinev. Versioon iseendast, mida kujundab vaikus ja toetab vastupidavus.

 Inimene ei pea lahkuma, et kaduda.
Mõnikord algab eemalolek seestpoolt ammu enne, kui keegi teine ​​seda märkab.
Ja selleks ajaks, kui seda märgatakse...

võib olla juba liiga hilja midagi ette võtta.

Austus, tunnustus, lahkus – need on inimestevaheliste suhete alused, põhiväärtused.


Loe lisaks

 Kui naine asendab sind rahuga – mitte teise mehega –, võid olla kindel, et kõik on tõesti läbi. See on see osa, mida nii paljud kahe silma vahele jätavad. Nad näevad tema vaikust ja arvavad, et ta on lihtsalt segaduses, et tema eemaldumine on ajutine, et ta on lihtsalt emotsionaalne ja tuleb tagasi, kui torm möödub. Aga nad ei taipa järgmist: kui naine hakkab rahu ihkama rohkem kui sinu kohalolekut, oled sa ta juba kaotanud.
 Ta ei otsi kedagi teist, kes teda päästaks. Ta ei taastu – ta taastab. Ta ei looda sind armukadedaks teha – ta teeb end vaikselt ja võimsalt uuesti terveks. Naise kõige peatamatum versioon on see, kui teda ei pea enam ära kuulama, parandama ega tema eest võitlema – sest ta on lõpuks leidnud turvalisuse omaenda ruumis.
 Asi pole selles, et ta sind ei armastanud. Tegelikult armastas ta sind nii sügavalt, et unustas armastada iseennast. Ta ilmus kohale, seisis sinu kõrval ja andis sulle tuge, mida sa isegi ei teadvustanud, et sa seda vajad. Aga lõpuks ta väsis – väsis miinimumi palumisest, väsis oma väärtuse kahtluse alla seadmisest, väsis tundest, et sinu armastamine tähendab tükikese iseendast kaotamist.
 Nii et nüüd on ta kaose vahetanud selguse vastu. Vaidlused vaiksete hommikute vastu. Ärevus sügavate, rahulike hingetõmmete vastu. See pidev munakoortel kõndimise tunne on asendunud pühapaigaga, mille ta on ehitanud oma rahu jaoks. Pole valjuhäälseid lahkumisi, dramaatilisi hüvastijätte – vaid õrn ja resoluutne eemalolek. Sest kui naine tõeliselt terveneb, ei aja ta taga lõpplahendust – ta saab ise selleks.
 Teisele mehele oleks võinud andeks anda. Temaga oleks saanud võinud võistelda, nutta või anuda. Aga kui rahu astub sisse ja võtab su koha, siis mõista, et tema hing on juba edasi liikunud – ja sinna, kuhu ta läheb, sind lihtsalt ei kutsuta.
 Iga naine, kes sa oled valinud iseenda, kes sa oled valinud rahu valu asemel ja tervenemise kaose asemel – see on sinu tugevus - vaikne revolutsioon. Sinu teekond on tõestus, et mõnikord on kõige vapram asi, mida saad teha, lahkuda ja luua elu, mis tundub koduna sinu enda südames.

Kimberly Smith

Loe lisaks

 Sinu elus juba olemasoleva hea tunnustamine on igasuguse külluse alus.

                                                                             - - - - - - 
 Kõige külluse allikas ei asu sinust väljaspool. See on osa sinust. Ent alusta külluse äratundmisest väljaspool. Vaata elu külluslikkust enda ümber.

                                                                            - - - - - -

 Ümbritseva külluse tunnistamine äratab uinunud külluse sinu sees. Lase sel siis   välja voolata.

Loe lisaks

Jutuajamisel ühe inimesega tunnistas ta, et tal on raske end ja oma tegemisi väärtustada.
Ta on hinnatud spetsialist, tal on palju kliente ja nagu ikka tublidel tegijatel - vähe aega.
Tal on raske inimestele “ei” öelda kui nad abi vajavad ja tal on raske küsida oma teenuse eest õiglast hinda.Tema poolt osutatud teenusete hind on peaaegu poole odavam kui teistel analoogset teenust pakkujatel.
Kui arutlesime, milles võiks peituda põhjus ja jõudsime lapsepõlveni, vastas ta väga kiiresti - minu lapsepõlvel ei olnud midagi viga, täidsa normaalne lapsepõlv oli.
Kui midagi tuleb lapsepõlvest, ei tähenda see kohe, et lapsepõlv on halb ja raske olnud.
Lapse hing on nii hell.
Teinekord piisab isegi kellegi naljapärast öeldud lausest, et põrmustada tema enesehinnang ja eneseusk. Kui see väike hetk jääb tähelepanuta, toetuseta, seletuseta, võib see hakata mõjutama enesehinnangut ja usku oma võimetesse, oskustesse ning väärtusesse.
Märka noore inimese püüdlusi, ära unusta teda toetamast tema tegemistes ja kiitmast teda ka kõige pisemate edusammude eest.

Loe lisaks

Igaühel meist on erilised, ainult meile omased, anded ja oskused.
Igaühel on oma ülesanne täitmiseks, temale omane omadus arendamiseks.
Kui sa ei tegele enda enesearendamisega, siis mida sa kardad?
Kas kardad tõrjutust ja hülgamist, või kardad, et sulle öeldakse “ei” juhul kui ei tegutse kellegi teise meele järgi?
Sul on õigus kaitsta oma õigusi ning jääda truuks ja langetada endale sobivaid otsuseid.
Sul on õigus valida ja ümbritseda ennast inimestega, kes arvestavad SINU vajadustega, kes väärtustavad ja austavad SIND ning on huvitatud SINU igakülgsest arengust.
Enese väärtustamine ja teiste väärtustamine on ühe medali kaks külge.
Loe lisaks

Loe lisaks

 Jüri jagas Mariga oma probleemi. Mari kuulas ja hakkas kohe kaasa mõtlema kuidas saaks aidata. Kas on tal endal või mõnel tema tuttaval olnud kokkupuutumist analoogse probleemiga. Sooviks oli aidata leida sobivaim lahendus. Jüri aga süüdistas Mari enesekesksuses, et Mari alaväärtustab teda arvamisega nagu Jüri ise oma probleemile lahendust ei leiaks.
 Kui ise kahtled enda oskustes ja ei väärtusta oma tegevusi, tundub sulle, et ka kõik teised inimesed kahtlevad sinu oskustes ja ei väärtusta sinu tegevusi.
 Etteheiteid kuuldes tundis Mari, et temast on valesti aru saadud ja teda on ebaõiglaselt süüdistatud. Soovis ta ju ainult head ja aidata.
 Miks lased teise inimese negatiivsetel tunnetel ennast mõjutada, lubad endal tunda ennast halvasti kuigi ise tead, et oled käitunud õigesti?

 Järgmisel korral kui Jüri oma muret kurtis, otsustas Mari, et lihtsalt kuulab ja ei reageeri - ei esita küsimusi ega anna soovitusi. Talle meenus eelmisel korral juhtunu.
Kuid ei olnud nüüdki Jüri rahul. Ta nimetas Mari isekaks, ükskõikseks ja hoolimatuks inimeseks.
 Miks reageeris Jüri igale Mari ettepanekule ja tegevusele negatiivselt?
Mis oli see tunne, mis muutis Jüri Mari käitumise ja ettepanekute suhtes rahulolematuks ja halvustavaks? Kas on see seotud Jüri enda madala või siis just liiga kõrge enesehinnanguga?
 Kas Maril on raske väärtustada ennast, oma tegemisi ja suhtumist, kui ta lubas endal tunda süütunnet kuuldes Jüri arvamust ja süüdistusi tema kohta?

Kas Sina oled lubanud ennast tunda ebamugavalt teise inimese negatiivsete suhtumiste pärast?

Arctic Wolf Pictures on VisualHunt / CC BY-ND
Loe lisaks

Loe lisaks

Sinu eneseväärikus sõltub sinust endast.
Sinu eneseväärikuse aluseks ei ole teiste inimeste arvamus.
Sinu teod räägivad rohkem kui tühjad lubadused või sõnad.
Sa austad ja pead endast lugu, väärtustades ja teadvustades nii oma tugevaid kui ka nõrku külgi.
Sa ei alahinda ega ka ülehinda ennast.
Iseennast austades ja endast lugupidades on teistel inimestel raske sind ära kasutada. Kui sul puudub lugupidamine enda vastu, ei oska sa ennast näha olulise inimesena.
Ma tean, kes ma olen, ma tean mida ma tahan, ma tean kuhu ma lähen.
Ma hindan õigesti oma väärtust ja võimeid.

Loe lisaks

Kas oled esitanud endale küsimusi:
Miks mu elu nii raske on?
Miks mul ei õnnestu midagi?
Miks ma olen nii õnnetu?
Paljud inimesed on jäänud ohvrirolli endale sellest aru andmata.
Oled asetanud ennast ohvrirolli leides kehva hetkeseisu põhjused ja süü minevikusündmustes, kuid selleasemel, et hoida kinni halbadest uskumustest, püüa keskenduda headele asjadele oma elus. Muutes positiivsemaks oma uskumused, muutub ka sinu tunne.
Alati on võimalik rasketes olukordades teha muutusi ja võtta kontroll enda kätte, kuid ohvrirollis olles teed kõik, et mitte võtta vastutust oma tuleviku eest.
Lased kellelgi teisel otsustada, kuidas sa ennast tundma peaksid.
Püüad leida haletsust ja kaastunnet võttes hoiaku  “vaene mina” ning süüdistades ümbritsevat enda õnnetus elus.

Ainult sina ise saad otsustada, missuguse tähenduse  annad sa olukordadele oma elus.

Loe lisaks

Loe lisaks

Loe lisaks

Loe lisaks

Loe lisaks

 Palju räägitakse füüsilisest vägivallast, kuid vähem on juttu olnud emotsionaalsest vägivallast. Räägitakse küll koolikiusamisest, kuid perekonnasisest vaimset vägivalda võib esineda päris palju ja selline vägivald on raskesti märgatav.

Vaimne vägivald – verbaalne või mitteverbaalne vägivald eesmärgiga teist isikut alandada ja oma kontrollile allutada. Vaimne vägivald on pidev ja tahtlik teisele inimesele haiget tegemine ja tema tunnete riivamine. Emotsionaalne vägivald ei pea olema alati teise inimese otsene solvamine või ta peale karjumine. See võib väljenduda ka peenekoelise ja oskusliku manipuleerimise ja alandamise kaudu.
http://www.naisteabi.ee/

Pidev süüdistamine, alandamine, halvustamine, kritiseerimine, kontrollimine, hirmutamine tegevuse või asjade mis ohvri jaoks ei ole turvalised tegemised, ohvri poolt tehtud asjade ümberpaigutamised või ületegemised, manipuleerimine - muserdab ohvri hinge ja hävitab eneseusku ja -kindlust, tekitades ohvris emotsionaalselt ebaturvalisuse tunde.
Manipuleeritakse lastega, selleks et teises vanemas tekitada süütunnet.
Vaimse vägivalla ohver ei julge vägivallatsemisest rääkida, sest enamasti süüdistab ta alguses kõiges iseennast ja pealegi teda ei usuta. Ei ole ju füüsilisi märke näha, aga hinge on raske vaadata eriti kui kogu aeg on iseennast süüdistatud ning kõik probleemid sügavale enda sisse peidetud ja mahavaikitud, tuntakse häbi ja piinlikkust.
Sageli ei saa vaimne vägivallatseja ise sellest arugi.
“Naistelehes” on välja toodud mõned märgid, selleks et aru saada kas oled langenud vaimse vägivalla ohvriks. Vaimne vägivalla ohver võib olla ka laps ja vägivallatsejaks lapsevanem või siis vastupidi.
1. Hirm, kardad. Teise inimese käitumine hirmutab sind, kardad temalt midagi küsida või paluda, kuna ei tea, kuidas ta võib reageerida.
2. Lõputud loengud. Sulle räägitakse, kuidas sa ei saa millegagi hakkama, pead olema tublim jne. Selle asemel et sind aidata, loetletakse üles sinu vigu ning kinnitatakse, et sinusugune rumal ei saagi millegagi hakkama.
3. Võrdlemine. Kui sind võrreldatakse pidevalt kellegi teisega, kes on väidetavalt parem kui sina, on samuti ohumärk.
4. Segadus. Kõigepealt karjutakse su peale natukene, ent kui julged vastu hakata, muututakse ühtäkki lahkeks ja vabandatakse. Sama tsükkel kordub pidevalt.
5. Süüdistamine. On sinu süü, et lapsed kasvasid selliseks, nagu nad on; et sõber oma abikaasast lahutas; et maailmas on palju kurjust vms. Vahel võib ta sinu peale karjuda lihtsalt seetõttu, et kuulis telerit vaadates midagi, mis teda vihastas ning seejärel elas end välja sinu peal.
6. Kadedus. Partner teeb märkusi sinu sõprade kohta, eriti kui nad on vastassoost. Talle ei meeldi, kui sinu sõbrad helistavad, külla tulevad. Veel parem oleks, kui sul sotsiaalelu polekski.
7. Nullis enesehinnang. Kuna räägitakse pidevalt, et oled väärtusetu ja ei oska midagi, hakkadki arvama, et sinu koht siin maailmas on vaid suu kinni pidada ja edasi teenida.
8. Sadism. Näed, et vägivallatseja tuju tõuseb, kui ta saab jälle sulle "ära panna". Eriti rõõmsaks teeb teda see, kui oled töö või enda murede tõttu stressis.
9. Alandus. Partner kipub sind alandama avalikus kohas või sõprade ja sugulaste ees.
10. Suured nõudmised. Sinult oodatakse palju, kuigi salaja loodetakse, et kukud läbi ja sinu üle saaks parastada.
11. Südame puistamine Sõpradele ja kõigile teistele räägib su partner hea meelega, millised probleemid teil on, ent kui sina suu lahti teed, saab ta su peale vihaseks.
12. Maailm vs sina. Üks, mida vägivaldsed kaaslased teevad, on üritada sind igati mustata, et keegi sinuga enam ei suhtleks. Laimatakse ka laste ees (vaata, kui loll on sinu ema/isa). Eduka laimukampaania tulemusena ei usu enam keegi sind, vaid tema loodud kuvandit sinust.
13. Vaikimine. Kui julged vägivallatsejale vastu hakata, jääb ta vait ja kõnnib minema. Kuna vaimne vägivald töötab suuresti süütunde peal ja võimu omamisel, ignoreeritakse sind, kuni hakkad vabandama millegi eest, mida sa tegelikult ei teinudki.
14. Rumalus. Sul on mingi idee? Unusta ära! Sa mõtlesid? Sa ei oska ju mõelda! Sind manipuleeritakse seni, kuniks sa ei suuda enam ise midagi otsustada, ilma et konsulteeriks esmalt partneriga.
15. Eraklikkus ja sõltuvus. Alguses ütleb partner, et talle ei meeldi sinu sõber. Seejärel palub, et sa temaga enam ei kohtuks. Enne kui arugi saad, on partner võõrandanud sind kõigist lähedastest ja ainus inimene, kelle poole pöörduda saad, on sinu partner. Mis ongi tema eesmärk.
16. Mälestused. Kui teil tekib arusaamatusi, meenutab partner iga kord aega, mil tegid midagi rumalat või kus asjad ei õnnestunud plaanikohaselt. Nii teeb ta sulle selgeks, et sa ei saa ilma temata ehk üksi hakkama.
17. Saavutused? Mis saavutused? Enda tehtu üle on partner õnnelik ja kiidab takka, ent kui sina saad millegi toredaga hakkama, ei ole sel mingit kaalu, ta võib sind seetõttu isegi naeruvääristada. Lõpuks tunned end ka ise tobedalt, et nii väikese asja pärast õnnelik oled.
18. Eitamine. Isegi kui ütled partnerile, et tema käitumine on kiuslik või teeb sulle haiget, ei suuda ta seda viga endas näha. Nad üritavad sind veenda, et teevad seda kõike selleks, et just sul oleks hea ja et sina suudaks elus hakkama saada.
Refereeritult :Õhtuleht.ee, 26. aprill 2013

Kas oled langenud vaimse vägivalla ohvriks või oled hoopis ise kasutanud kellegi suhtes vaimset vägivalda?

Loe lisaks

Loe lisaks

Loe lisaks

Kui lapsevanemad last pidevalt kritiseerivad ja tõrjuvad, jätavad ta ilma tähelepanust, hakkab laps tundma,et temaga on midagi valesti, et ta ongi halb ja on kõik selle ära teeninud. Ta püüab olla tubli ja sõnakuulelik, teha kõik vanemate soovide kohaselt, et kõik oleks hästi ja vanemad oleks rahul.  Sellise käitumisega jätab ta enda soovid ja vajadused kõrvale. Iga kord kui ta näeb või tunnetab, et vanemad ei ole rahul, hakkab ta ennast süüdistma, et ei ole osanud olla piisavalt hea.
Sellise varjatud süütunde võtab inimene endaga ellu kaasa ja see võib mõjutada tema  suheteid elukaaslasega, töökaaslastega, ülemusega. Iga kord kui keegi tema kõrval on rahulolematu, tunneb ta süütunnet, et ei ole olnud piisavalt hea ega osanud hoiatada või hoiduda pahandustest.

Loe lisaks

Süütunne takistab sul elu nautimist ja elus edasi liikumist, see rõhub sinu hinge.
Mõnikord sa ei saa päris täpselt aru, miks on see tunne tekkinud.

Milles oled sa süüdi ja kas üldse oled süüdi?

Sa oled ise enda jaoks loonud käitumisnormid ning kui eksid kehtestatud normide vastu, tunned end ebamugavalt ja hakkad ennast süüdistama eksimises ise enda poolt seatud normide ja arusaamade vastu. Tunnistades oma eksimust on sul võimalik seda parandada ja oma süütundest lahti lasta.
Süütunne võib esineb ka varjatud moel. See on selline süütunne, mida tunned teiste inimeste käitumise, tegemiste või nende eksimuste pärast.
Ehk tunned ennast süüdi sellepärast, et sinul läheb elus paremini kui kellelgi teisel - kui sinu sõbral, sugulasel, tuttaval. Või tunned ennast süüdi kellegi ebaväärika käitumise pärast.
Sa tunned ennast süüdi asjade pärast, mis ei ole kuidagi seotud sinu tegevuse ja käitumisega. Süütundest võid sa kõrvale heita oma elu ja hakata elama kellegi teise elu, sest sulle tundub, et saavutades omi eesmärke, teed sa kahju kellelegi teisele. Selline süütunne mõjutab sinu elu märkamatult iga päev.

Loe lisaks

Loe lisaks

Loe lisaks

Loe lisaks