Elust enesest

Mõtteid elust 107, Signe Kordemets

 Viha, kibestumine ja muud rasked tunded nõrgestavad keha ning võivad viia haigusteni. Küsin endalt: kuhu ja kellele ma annan oma väe? Mille taga see kinni on? On see hinnangutes, vihas, puudusteadvuses? Mis oleks lahendus? Praeguses hirmust paksus maailmas on lihtne sinna raskusesse uppuda. Ma ei taha kuuluda ühessegi leeri. Mina tahan jääda iseendaks ja ise otsustada, kellele oma energia annan.
 Näen pilti oma elusündmustest, kuhu olen oma elujõudu jätnud – ja see pole lõppenud! Justkui püsimakse, mida ma pole taibanud tühistada. Ainus viis vabanemiseks on nende olukordadega tegelemine – mõista, vaadata kõiki osapooli ja lõpetada energia ülekanne. Kui viha on tugev, siis lihtsalt andestada. See, kellele viha suuname, saab sellest ainult jõudu juurde. Pean lõpetama selle toitmise. Minu puhul toimib kõige paremini mõistmisest tulenev andestus ja siis sündmuse sulgemine.
 Iga kogemus on õppetund, kuid ma ei pea jääma lõputult klassikursust kordama. Kui ma nüüd saan tagasi oma energia, siis kuidas ma seda kasutan? Enese tervenduseks, külluse manifesteerimiseks, parema tuleviku loomiseks?
Oleme kohal. Oleme teadlikud. Kuhu sina oma üliväärtusliku energia annad?

Signe Kordemets Loe lisaks