Mõtteid elust 47
Ambitsioon on vägivald. Juba püüd maailmas edu saavutamiseks on vägivaldne.“ /OSHO/
Ambitsioon on pürgimus ilma armastuseta. Soov kasutada kogu oma sisemist jõudu kompenseerimaks millegi puudujääki endas. Samas kui sinus ega sinul ei ole midagi puudus. Puudu olemise ehk enda teistest vähemaks, kehvemaks ja alaväärsemaks pidamine väljendub hoolimatuses nende teiste suhtes. Kui lisame sellele hoolimatusele nüüd tugeva sisemise jõu ehk ambitsiooni, saamegi vägivalla. Mineku üle laipade. Puudus peab olema neil teistel, mitte minul, mina vean oma ambitsiooniga end sellest välja ja te veel arvestate minuga, te veel õpite mind hindama, te tunnistate mu väärtuslikkust, mida ma ise ometigi ei tunne!
Nii luuakse ettevõtteid, mis rikastuvad miljonite kannatuste arvelt ja moodustatakse valitsusi, mille tööpõhimõte sarnaneb eduka projektijuhtimisfirmaga – manipuleeri ja survesta inimhulgad oma sõltlaseks. Selle asemel, et luua sama sisemise jõuga midagi, mis aitaks miljoneid nende elu paremaks muuta.
Inimese eluks vajaminevat tegelikult polegi eriti palju. Nii hakatakse mängima meie madalatel emotsioonidel ja tootma meile vajadusi kellegi ambtsioonide rahuldamiseks. Võim ja selda näiliselt tagav raha aga on vaid vahendid sisemise armastuspuuduse tunde varjamiseks. Ambitsiooni olla rohkem – märgatud, imetletud, kardetud, ihaldatud - rahuldajad tekitavad maailma tegelikult vägivalda. Hävitamist, sest neil pole armastust, ainsat tegelikult loovat jõudu. On vaid ambitsioon, jõud, mis võtab aga ei anna. Ei anna, kuna tunneb, et tal on endalgi vähe. Saagu ta siis kui palju iganes, ikka on vähe, set tema sees on tühik, mida ei suuda täita ka kogu maailma raha ega kõrgeim positsioon.
Aga alati on valik. Isegi, kui tohutute tühikutega majandusgigantide loodud ettevõtlusmudelis või poliitilistes broilerifarmides rabelevad tuhanded oma ambitsioonide nimel teistest tuhandetest üle rullides ja kinnitades, et nii on ainuõige. Muidugi, kuidas nad saaksidki öelda, et tegelikult pole nad ise rahul. Siis muutuks ju kogu nende seni iseenda sisemusega vastuollu mineku hinnaga kokku kraabitu väärtusetuks. Muidugi nad kinnitavad endale, et on rahul. Ümbritsevad end endale kinnitajatega, et mitte tunda, kuidas tegelikkuses on ta endine, hoolimata oma ambitsiooni abil teiste inimeste jõhkra ärakasutamisega teenitud ametinimetustest või rahahulkadest.
Märksa lihtsam, kui hävitada ennast ja maailma vägivalla ja ambitsioondiega on mõista, mida ütles kuulus poeet Tagore oma värsiga: "...ja tee minu armastus viljakaks teenimises."
Palun Sind. Tee minu armastus viljakaks teenimises.
Inga Raitar
https://www.facebook.com/inga.raitar
Loe lisaks
Ambitsioon on pürgimus ilma armastuseta. Soov kasutada kogu oma sisemist jõudu kompenseerimaks millegi puudujääki endas. Samas kui sinus ega sinul ei ole midagi puudus. Puudu olemise ehk enda teistest vähemaks, kehvemaks ja alaväärsemaks pidamine väljendub hoolimatuses nende teiste suhtes. Kui lisame sellele hoolimatusele nüüd tugeva sisemise jõu ehk ambitsiooni, saamegi vägivalla. Mineku üle laipade. Puudus peab olema neil teistel, mitte minul, mina vean oma ambitsiooniga end sellest välja ja te veel arvestate minuga, te veel õpite mind hindama, te tunnistate mu väärtuslikkust, mida ma ise ometigi ei tunne!
Nii luuakse ettevõtteid, mis rikastuvad miljonite kannatuste arvelt ja moodustatakse valitsusi, mille tööpõhimõte sarnaneb eduka projektijuhtimisfirmaga – manipuleeri ja survesta inimhulgad oma sõltlaseks. Selle asemel, et luua sama sisemise jõuga midagi, mis aitaks miljoneid nende elu paremaks muuta.
Inimese eluks vajaminevat tegelikult polegi eriti palju. Nii hakatakse mängima meie madalatel emotsioonidel ja tootma meile vajadusi kellegi ambtsioonide rahuldamiseks. Võim ja selda näiliselt tagav raha aga on vaid vahendid sisemise armastuspuuduse tunde varjamiseks. Ambitsiooni olla rohkem – märgatud, imetletud, kardetud, ihaldatud - rahuldajad tekitavad maailma tegelikult vägivalda. Hävitamist, sest neil pole armastust, ainsat tegelikult loovat jõudu. On vaid ambitsioon, jõud, mis võtab aga ei anna. Ei anna, kuna tunneb, et tal on endalgi vähe. Saagu ta siis kui palju iganes, ikka on vähe, set tema sees on tühik, mida ei suuda täita ka kogu maailma raha ega kõrgeim positsioon.
Aga alati on valik. Isegi, kui tohutute tühikutega majandusgigantide loodud ettevõtlusmudelis või poliitilistes broilerifarmides rabelevad tuhanded oma ambitsioonide nimel teistest tuhandetest üle rullides ja kinnitades, et nii on ainuõige. Muidugi, kuidas nad saaksidki öelda, et tegelikult pole nad ise rahul. Siis muutuks ju kogu nende seni iseenda sisemusega vastuollu mineku hinnaga kokku kraabitu väärtusetuks. Muidugi nad kinnitavad endale, et on rahul. Ümbritsevad end endale kinnitajatega, et mitte tunda, kuidas tegelikkuses on ta endine, hoolimata oma ambitsiooni abil teiste inimeste jõhkra ärakasutamisega teenitud ametinimetustest või rahahulkadest.
Märksa lihtsam, kui hävitada ennast ja maailma vägivalla ja ambitsioondiega on mõista, mida ütles kuulus poeet Tagore oma värsiga: "...ja tee minu armastus viljakaks teenimises."
Palun Sind. Tee minu armastus viljakaks teenimises.
Inga Raitar
https://www.facebook.com/inga.raitar
Loe lisaks