Iga inimene on erinev, indivuduaalne ja temas on palju erinevaid minasid - osasid, millest igaühel on oma koht ning igal osal on omad ülesanded ja omadused. Need erinevad minaosad on välja kujunenud varasemate õpetuste ja kogemuste põhjal, mõjutatuna ümbritsevatest inimestest ja keskkonnast.
Erinevates olukordades aktiveeruvad erinevad minaosad, samas kui mõni teine osa võib varju jääda.
Kõik need erinevad minad vajavad tähelepanu ning tervendamist ja kui need erinevad minaosad on ühendunud ja teevad omavahel koostööd, tead sa väga täpselt, kes sa oled.
Leia üles, missugused on sinu nõrkused ja tugevused. Endast teadlikuks saades paned tähele missugused on sinu head-halvad omadused ja anded, mida oled arendanud ja missugused neist oled tähelepanuta jätnud, mis vajavad arendamist-tervendamist ja kuidas neid oma elus rakendada.
Ma märkan ja oskan kasutada oskusi,teadmisi ning kogemusi, mida olen saanud ja mida olen kogenud läbides oma teekonnal erinevaid õppetunde.

Loe lisaks

*Ma tunnen hirmu avaldada oma mõtteid, sest kardan, et mind ei mõisteta.
*Ma tunnen hirmu väljendada oma arvamust, sest kardan eksida ja saada teiste hukkamõistu osaliseks.
*Ma tunnen hirmu, et ei tule toime minule esitatud nõudmiste ja ootustega valmistades teistele pettumust.
*Ma tunnen hirmu, et ei ole piisavalt hea, et ei saa hakkama oma kohustustega.
*Ma tunnen hirmu kõige uue ja tundmatu ees.
*Ma tunnen hirmu kui näen või kogen ebaõiglust ja vägivalda.

 Millest on sinu hirmud alguse saanud?
 Kas sa põgened millegi tegemise või kogemise eest tuues ettekäändeks oma hirmud ilma, et lubaks endal näha erinevaid lahendusi ja võimalusi?
 Kas Sina lased hirmudel ennast kontrollida või püüad oma hirme tundma õppida, selleks et neid ületada ja nendest võitu saada?

Photo credit:ASweeneyPhoto on VisualHunt.com

Loe lisaks

Ma olen rõõmus, kui olen saanud uue teadmise, taipamise, arusaamise.
Ma olen rõõmus, kui olen märganud ka kõige pisemaid asju.
Ma olen rõõmus, kui tunnen ennast hoitud ja turvaliselt.
Ma olen rõõmus, kui minu ümber on mulle armsad inimesed.
Ma olen rõõmus, kui saan kallistada ja olla kallistatud.

Loe lisaks

Sa tunned kurbust, kui sul on valus või tunnetad kellegi teise valu.
Sa tunned kurbust, kui keegi teeb sulle haiget või tekitad ise kellelegi südamevalu.
Sa tunned kurbust, kui saad aru, et inimene, keda oled usaldanud - on sind reetnud,   kuritarvitanud sinu usaldust ja vastutulelikkust.
Sa tunned kurbust, kui saad aru, et kaugened oma suhetes.
Sa tunned kurbust, kui kaotad lähedase inimese või lemmiklooma.
Sa tunned kurbust, kui su soovid ei täitu ja kõik ei lähe alati nii kui planeeritud.
Sa oled kurb kui saad aru, et ei hoolita.

Photo credit: blondinrikard on Visualhunt
Loe lisaks

Täna, 21.september, on kalendris märgitud kui ülemaailmne Alzheimeri päev, rahvusvaheline rahupäev ja ülemaailmne tänulikkuse päev.
Ülemaailmsel tänulikkuse päeval on hea meenutada, millele või kellele sa oled tänulik, mille üle rõõmu tunned ja mis  toob rahu sinu hinge.
Ilona Karula on oma raamatus “ Hingesõnumid” kirjutanud : Tänulikkus on kõik see, mida ei võeta iseenesestmõistetavalt.
Mina olen tänulik oma perele:
*oma mehele, et ta on juba aastakümneid minu kõrval käinud;
*oma poegadele, et nendest tublid ja hoolivad mehed on kasvanud;
*oma poegade naistele, et nad on hoolivad naised oma meestele ning hoolitsev ema lastele ning et me omavahelsed suhted on sõbralikud ja arvestavad ;
*oma pojalastele, et nad nii tegusad ja targad on ja
*oma vanematele, kes oma tegemiste ja ellusuhtumisega ikka eeskujuks on.
Ma olen tänulik oma sõpradele nende toe eest ja et nad ikka rõõmu ning elevust mu ellu toovad.
Ma olen tänulik, et mul on mu kodu, pere, töö ja võimalus tegeleda asjadega, mis mulle rõõmu toovad ja rahuldust pakuvad.
Elu võib muutuda vaid hetkega. Ole tänulik ka kõige pisemate asjade eest ja ära võta midagi iseenesestmõistetavalt, sest miski siin elus ei ole iseenesestmõistetav.

Photo credit: Maurizio Jaya Costantino on Visualhunt
Loe lisaks

Tunned ärritust, kui kõik asjad ei liigu nii nagu olid planeerinud.
Tunned ärritust ja võid isegi enesevalitsuse kaotada, kui keegi ütleb või teeb midagi, mis ei vasta sinu arusaamadele või ootustele.
Tunned ärritust ning see tekitab sinus abituse - lõksus olemise - viha tunde ja sellises olukorras võid käituda või vastu võtta otsuseid, mis ei ole hetkeolukorras kõige õigemad ja maharahunenult leiad, et olid üle reageerinud ja konkreetset olukorda valesti hinnates vale otsuse vastu võtnud.
Oled ehk tähele pannud, et ärritud kergemini siis, kui oled väsinud. Vaata üle oma päevakava, tööd ja tegemised. Võibolla oled end erinevate kohustustega üle koormanud.
Püüa leida aega et korralikult puhata ja tegeleda enda jaoks meeldivat ning  rahuldust pakkuvate asjadega.

Loe lisaks

Mida siiramalt ja ehedamalt rõõmu tunnen, seda tugevamalt kogen ka valu.
Lapsena lood kergelt sõprussuhteid, mängid, jagad mõtteid ja tundeid. Kuid suureks kasvades hakkad väga täpselt kontrollima, mida teistele räägid, mis mulje jätad, mis on sinu jaoks kasulikum. Hakkad kandma maske, et kaitsta ennast teiste hinnangute ja arvamuste eest, mis olles haavatav ja täiesti aus, võib haiget teha.
Haavatavus tähendab ausust, teadlikkust ja valmisolekut tunnistada tõde enda kohta, näha ennast sellisena nagu oled mitte nagu tahaksid olla ja aksepteerida ennast kõigi oma vigadega ja ebatäiuslikkusega.
Haavatavus tähendab tunnistada endale, et sul ei pruugi alati õigus olla ning et muutma ennast ja oma suhtumist pead hoopis sina, aga mitte keegi teine.
Haavatavus tähendab julgust panna ennast olukordadesse, milles võid ebaõnnestuda ja läbi kukkuda, saada reedetud või teiste ees häbistatud. Oluline on endale tunnistada ning mõista, et need on olukorrad, mis näitavad ära sinu tugevad ja nõrgad küljed, näitavad millest hoolid ja kelle arvamus on sinu jaoks oluline, et julgedes välja näidata oma ebatäiust - näidata oma päris mina.
Sageli ei ütle sa välja oma tegelikku arvamust, kartuses saada hinnanguid - hukkamõistu - sattuda konfliktidesse, sest soov meeldida ja olla tunnustatud on suurem, kui vajadus öelda välja oma arvamus.
Haavatavus tähendab julgust lükata ümber kellegi teise väide, et sa ei ole piisavalt hea, julgust tunnistada oma eksimusi, julgust kuulata oma südant ja olla enda vastu aus.

Photo credit:Carolina Tarre on Visualhunt

 https://urmeraadik.ee/minu-minad/

https://motivaator.ee/mida-tahendab-haavatavus-sinu-jaoks/

Loe lisaks

Sa soovid midagi nii väga ja see ootus on nii suur, et ei jõua ära oodata. Sa muutud kärsituks, sest saad aru, et millegi saavutamine - kättesaamine võtab palju rohkem aega ja energiat kui olid arvanud.
Olles kannatamatu võid sa mingil hetkel näha ainult sihti, aga mitte hinda, mis selle saavutamiseks vaja läheb. Oled justkui pimestatud ja ei küsi endalt, milleks seda kõike vaja  ega näe ja analüüsi erinevaid võimalusi oma sihini jõudmiseks.
Kärsitus võib olla sinu jaoks liikumapanevaks jõuks, innustajaks kuid samas võib ta sinu elu peapeale pöörata.
Kannatamatus võib ära võtta võime tunda rõõmu pisiasjadest. Samas võib ta sind innustada mugavustsoonist välja tulema. Annab jõudu ja julgustab edasi liikuma vaatamata sellele, et see võib nõuda pingutust ja eneseületust.
Mis tekitab sinus kärsitust?
Mis tekitab rahulolematust ja kannatamatust?
Püüa vaadata ennast ja kärsitust tekitavat olukorda.  Mida sa antud olukorras saad ja mida ei saa muutu?

Photo credit: mrsdkrebs on Visualhunt
Loe lisaks

Olen endas pettunud, sest ei suuda ja ei oska teha vajalikke muudatusi.

Olen endas pettunud , sest ei võta vastu elumuutvaid otsuseid kas hirmust muutuste ees, kartusest ebaõnnestuda ja läbikukkuda või soovimatusest välja astuda oma mugavustsoonist.

Olen endas pettunud, sest tunnen, et olen jäänud kinni mingitesse vanadesse lõksudesse ja käitumismustritesse ning kordan ikka ja jälle samu vigu ning eksimuste mustreid.

Saan aru, et kukun mõnikord ohvrirolli ja tundub, et ma ei tahagi sealt välja tulla

 

Photo credit: Manarianz5 on VisualHunt.com

Loe lisaks

Olen õnnelik, et minu elus on palju rõõmu ja armastust.
Olen õnnelik, sest minu ümber on mulle kallid ja minu jaoks olulised inimesed, kellega kõikke seda jagada.
Olen õnnelik, et saan tegeleda asjade ja tegevustega, mis mulle meeldivad ja minu hinge paitavad.
Ise arenedes ja kasvades saan toetada ka teisi enda ümber nende teekonnal. See innustab mind ikka edasi liikuma ja keerulistes olukordades lahendusi ning väljapääsu otsima ja aitab ka kõige raskemates olukordades näha päikest pilve tagant piilumas.

Loe lisaks

Erinevad minad sinu see ei ole kunagi rahul. Neil on alati mingi probleem.
Peamised erinevad minad:
Sisemine kontrollija - filtreerib mida vōid enda seest välja tuua, mida endasse vōtad.
Seaduseandja - milliste reeglite järgi järgi elad, tegutsed tihti koos kontrollijaga.
Tōukaja - sunnib sind midagi tegema, tegutsema.
Meelitaja - kujutab endast maski, et meeldida teistele, meelitan teisi naeratusega, tihti pakub kaitset ebamugava olukorra eest.
Sisemine kriitik ja kohtumōistja - omab kōige rohkem emotsioone, kutsub esile süütunde sinus, häbi ja hirmu.
Perfektsionist, saavutaja - soovib kogu aeg midagi parandada, uurib,
ōpib mingi eesmärgi nimel, kuid ei jōua tulemusteni, sest ikka saab veel midagi paremaks teha.
Ratsionaalne mōistus - tagab ligipääsu elukogemusele ja tarkustele.
Sisemine laps - mälestused lapsepōlvest.
Kōik need minad kokku moodustavad juhtiva ego sinu psüühikas. Kui tahad teha midagi uut, siis juhtivas egos on alati keegi, kes ütleb, et pole vaja, sest see on liiga raske, see ei toimi, nagunii ei saa hakkama jne. Ent pole kasulik jääda kuulama seda mina , kelle hääl sunnib sind hirmunult paigale jääma. Oluline on end pidevalt teadlikult jälgida, milline mina just hetkel "sõna võtab" ning kaalutleda, millist neist minadest kuulama jääda! Parim lahendus oleks anda sōna igale “minale” eraldi, lubada tal rääkida ning siis otsustada, keda kuulata. Mina erinevatele osadele tasuks esitada küsimusi, siis on võimalik saada ka vastuseid, milles sisaldub uut informatsiooni sinule endale.
Inimese ressursiks on millegi teadmine, mida varem ei teadnud. Teadmine saab tulla läbi rääkimise ja tegutsemise. Oluline on ka plaani koostamine, kuidas edaspidi tegutseda. Sellega hajutatakse kōige suurem hirm - hirm muutumise ees, kuigi tegelikult seda ju sisimas soovitaksegi, vastasel korral poleks tegevusega alustatudki. Plaan on väga vajalik, kuna aitab hoida tasakaalus ja kindlal valitud rajal!
Professor Sergei Strekalov räägib: "Minade psühholoogia on väga huvitav suund tänapäeva psühholoogias. Leitakse, et igaühe sees on mõtted - igaüks saab öelda: "Mina mõtlen". Kuid küsimus on selles, kes mõtleb, mil kombel mõtted ilmnevad?
Pole olemas vist ühtki inimest, kes poleks mõnikord hiljem öelnud eelneva kohta, et oleks vaja olnud rääkida teisiti. Oleks olnud vaja teha teisiti, et miks ta küll ometi selle peale ei tulnud! Ent kahjuks on sõnad juba lendu lastud ja tegu tehtud, seda olematuks teha ei saa!
Kui pähe tulevad mõtted, siis need mõtted on nagu pisikesed olendid. Iga selline mõttemuster on nagu väike inimene tegeliku inimese sees. See tilluke olend oskab teha vaid ühtainsat asja, ent rohkem mitte midagi. Näiteks oskab ta vaadata ümberringi, aga peale selle ei oska midagi. Üks mina osa oskab kuulata, teine jällegi vaadata, kolmas oskab meeles pidada, mis toimus, neljas näiteks oskab mõelda tulevikust jne. Need väikesed olendid on omavahel kontaktis, suheldes omavahel.
Paljud inimesed räägivad, et neil oleks nagu mõtted ja siis vastupidised mõtted, on ühesugused ja vastupidised tunded. Kõik ühel ja samal ajal. Näiteks armastavad ja vihkavad; tahavad, ja ei taha. Selliseid seisundeid nimetatakse allisiksusteks. Näiteks võib allisiksus öelda, et inimesel pole teatud omadusi, et ta ei oska teha teatud asja jne.
Erinevate allisiksuste või häälte eraldamine võib osutuda uskumatult lõbusaks, huvitavaks ja tervendavaks kogemuseks! Sel kombel saab igaühte aidata, kel on eluraskusi. Eluraskuste all pean siinkohal silmas seda, et kui on selliseid sisemisi hääli või mõtteid, mis ütlevad, et kohe mitte midagi ei õnnestu. Psühhoteraapias on abiks see, et seansi ajal eraldatakse need hääled, niiviisi saadakse neist teadlikuks. Esitatakse küsimusi ning seejärel saadakse teada, et miks on selline arvamus, et midagi ei tule välja? Erinevaid mina osi kõnetatakse erilisel kombel, veendmaks neid, et tegelikult kõik ikkagi õnnestub."
Sergei Strekalov ütleb, et alamisiksuste psühholoogia on parim vahend mitte ainult üksteise mõistmiseks, vaid ka suhtluses lähedastega: mehega, naisega, lapsega, isaga, emaga, sõpradega jne.  
Professor sõnab: "Me oleme inimesed ja nii või teisiti suhtleme teineteisega ning on oluline, et me mõistaksime üksteist. Mis juhtub vestluse ajal näiteks kahe inimese vahel? Juhtub see, et üks räägib ühel ja teine teisel tasandil. Kui need tasandid ei kattu, on teineteisega rääkida pea võimatu. Allisiksuste psühholoogia puhul tuleb üks või teine inimene teise tasandile, tekitades nö. silla, mistõttu on võimalik teist inimest mõista ja ka läbirääkimisi pidada."

Allisiksuste psühholoogia töötasid välja Ameerika psühholoogid, Sidra ja Hal Stone, kes elavad Californias. Allisiksuste psühholoogia on tänapäeva arenenud psühholoogia harusid, mis areneb väga kiiresti nii Ameerikas, kui Euroopas, samuti Venemaal ja nüüd ka Eestis.

https://alkeemia.delfi.ee/artikkel/70514249/minade-ehk-allisiksuste-psuhholoogia-aitab-paremini-oma-lahedasi-moista

Loe lisaks