Sageli oled enda vastu liiga karm.
 Süüdistad ennast millegi tegemises või tegemata jätmises. Kellelegi või millelegi liiga vähe tähelepanu osutamises, süüdistad ennast hoolimatuses,  pealiskaudsuses  ja tänamatuses.
 Kõik sellised süüdistused on hilisemad hinnangud, sest olles sellel ajal just sellises olukorras, võtsid vastu otsused, mis tundusid sellel hetkel kõige paremad, ajakohasemad, õigemad  ja õiglasemad.
 Sa ei saa vastutada olukordade eest, mis ei sõltu sinust. Sa ei saa vastutada selle eest, kuidas teine inimene reageerib või otsustab mingis olukorras tegutseda, mille tulemusena võivad kõik sinu head kavatsused  põrmustuda. Need on tema otsused ja vastutused.

 Ole enda vastu leebe, ära süüdista ennast, ära anna endale halvustavat hinnangut.
 

Loe lisaks

 Jüri jagas Mariga oma probleemi. Mari kuulas ja hakkas kohe kaasa mõtlema kuidas saaks aidata. Kas on tal endal või mõnel tema tuttaval olnud kokkupuutumist analoogse probleemiga. Sooviks oli aidata leida sobivaim lahendus. Jüri aga süüdistas Mari enesekesksuses, et Mari alaväärtustab teda arvamisega nagu Jüri ise oma probleemile lahendust ei leiaks.
 Kui ise kahtled enda oskustes ja ei väärtusta oma tegevusi, tundub sulle, et ka kõik teised inimesed kahtlevad sinu oskustes ja ei väärtusta sinu tegevusi.
 Etteheiteid kuuldes tundis Mari, et temast on valesti aru saadud ja teda on ebaõiglaselt süüdistatud. Soovis ta ju ainult head ja aidata.
 Miks lased teise inimese negatiivsetel tunnetel ennast mõjutada, lubad endal tunda ennast halvasti kuigi ise tead, et oled käitunud õigesti?

 Järgmisel korral kui Jüri oma muret kurtis, otsustas Mari, et lihtsalt kuulab ja ei reageeri - ei esita küsimusi ega anna soovitusi. Talle meenus eelmisel korral juhtunu.
Kuid ei olnud nüüdki Jüri rahul. Ta nimetas Mari isekaks, ükskõikseks ja hoolimatuks inimeseks.
 Miks reageeris Jüri igale Mari ettepanekule ja tegevusele negatiivselt?
Mis oli see tunne, mis muutis Jüri Mari käitumise ja ettepanekute suhtes rahulolematuks ja halvustavaks? Kas on see seotud Jüri enda madala või siis just liiga kõrge enesehinnanguga?
 Kas Maril on raske väärtustada ennast, oma tegemisi ja suhtumist, kui ta lubas endal tunda süütunnet kuuldes Jüri arvamust ja süüdistusi tema kohta?

Kas Sina oled lubanud ennast tunda ebamugavalt teise inimese negatiivsete suhtumiste pärast?

Arctic Wolf Pictures on VisualHunt / CC BY-ND
Loe lisaks

Loe lisaks

Sa kardad oma mõtteid väljendada, sest kardad teisele inimese ebameeldivust tekitada.
Sa vähendad oma saavutusi ja püüad käituda alandlikult ja märkamatult selleks, et keskkonda sobituda ja mitte kaotada sõpru.
Sa usud, et pead ennast kogu aeg tõestama, selleks et saada teiste heakskiitu.
Sa vabandad pidevalt oma valikute, arvamuste ja üldse oma olemasolu pärast - kardad olla tõeline “ mina ise”
Sulle tundub, et sa ei vääri õnne.
Niimoodi väljendub häbitunne sinu igapäevaelus.
Häbitunne on madala enesehinnangu keskne emotsioon. See peegeldab meie lahusolekut, eraldatust, alaväärtuslikkust, mittemõistmist või väljaarvamist. Häbi vallandub siis, kui tekib kuristik MINA ja teise inimese vahele - empaatilise sideme, mõistmise, aktsepteerimise ja harmoonia purunemine, mille tagajärjel hinnatakse MINA mingil moel puudulikuks või alaväärtuslikuks. (Mollon, 2002)
Sinu häbi sai alguse mõnest lapsepõlve olukorrast või sündmusest, kus oma lapsemõtlemisega olukorda analüüsides tundsid, et saades sellise kohtlemise vääriliseks peab sul midagi viga olema. Sa said aru, et pead muutma ennast, sest sinu “tõeline mina” ei saa vajalikku tunnustust, hoolitsust ja turavlisust.Tehes olukorrast valesid järeldusi, peitsid sa ennast häbitunde alla.
Sinuga ei ole midagi valesti.
Sa ei pea midagi häbemena.

Loe lisaks

 Palju räägitakse füüsilisest vägivallast, kuid vähem on juttu olnud emotsionaalsest vägivallast. Räägitakse küll koolikiusamisest, kuid perekonnasisest vaimset vägivalda võib esineda päris palju ja selline vägivald on raskesti märgatav.

Vaimne vägivald – verbaalne või mitteverbaalne vägivald eesmärgiga teist isikut alandada ja oma kontrollile allutada. Vaimne vägivald on pidev ja tahtlik teisele inimesele haiget tegemine ja tema tunnete riivamine. Emotsionaalne vägivald ei pea olema alati teise inimese otsene solvamine või ta peale karjumine. See võib väljenduda ka peenekoelise ja oskusliku manipuleerimise ja alandamise kaudu.
http://www.naisteabi.ee/

Pidev süüdistamine, alandamine, halvustamine, kritiseerimine, kontrollimine, hirmutamine tegevuse või asjade mis ohvri jaoks ei ole turvalised tegemised, ohvri poolt tehtud asjade ümberpaigutamised või ületegemised, manipuleerimine - muserdab ohvri hinge ja hävitab eneseusku ja -kindlust, tekitades ohvris emotsionaalselt ebaturvalisuse tunde.
Manipuleeritakse lastega, selleks et teises vanemas tekitada süütunnet.
Vaimse vägivalla ohver ei julge vägivallatsemisest rääkida, sest enamasti süüdistab ta alguses kõiges iseennast ja pealegi teda ei usuta. Ei ole ju füüsilisi märke näha, aga hinge on raske vaadata eriti kui kogu aeg on iseennast süüdistatud ning kõik probleemid sügavale enda sisse peidetud ja mahavaikitud, tuntakse häbi ja piinlikkust.
Sageli ei saa vaimne vägivallatseja ise sellest arugi.
“Naistelehes” on välja toodud mõned märgid, selleks et aru saada kas oled langenud vaimse vägivalla ohvriks. Vaimne vägivalla ohver võib olla ka laps ja vägivallatsejaks lapsevanem või siis vastupidi.
1. Hirm, kardad. Teise inimese käitumine hirmutab sind, kardad temalt midagi küsida või paluda, kuna ei tea, kuidas ta võib reageerida.
2. Lõputud loengud. Sulle räägitakse, kuidas sa ei saa millegagi hakkama, pead olema tublim jne. Selle asemel et sind aidata, loetletakse üles sinu vigu ning kinnitatakse, et sinusugune rumal ei saagi millegagi hakkama.
3. Võrdlemine. Kui sind võrreldatakse pidevalt kellegi teisega, kes on väidetavalt parem kui sina, on samuti ohumärk.
4. Segadus. Kõigepealt karjutakse su peale natukene, ent kui julged vastu hakata, muututakse ühtäkki lahkeks ja vabandatakse. Sama tsükkel kordub pidevalt.
5. Süüdistamine. On sinu süü, et lapsed kasvasid selliseks, nagu nad on; et sõber oma abikaasast lahutas; et maailmas on palju kurjust vms. Vahel võib ta sinu peale karjuda lihtsalt seetõttu, et kuulis telerit vaadates midagi, mis teda vihastas ning seejärel elas end välja sinu peal.
6. Kadedus. Partner teeb märkusi sinu sõprade kohta, eriti kui nad on vastassoost. Talle ei meeldi, kui sinu sõbrad helistavad, külla tulevad. Veel parem oleks, kui sul sotsiaalelu polekski.
7. Nullis enesehinnang. Kuna räägitakse pidevalt, et oled väärtusetu ja ei oska midagi, hakkadki arvama, et sinu koht siin maailmas on vaid suu kinni pidada ja edasi teenida.
8. Sadism. Näed, et vägivallatseja tuju tõuseb, kui ta saab jälle sulle "ära panna". Eriti rõõmsaks teeb teda see, kui oled töö või enda murede tõttu stressis.
9. Alandus. Partner kipub sind alandama avalikus kohas või sõprade ja sugulaste ees.
10. Suured nõudmised. Sinult oodatakse palju, kuigi salaja loodetakse, et kukud läbi ja sinu üle saaks parastada.
11. Südame puistamine Sõpradele ja kõigile teistele räägib su partner hea meelega, millised probleemid teil on, ent kui sina suu lahti teed, saab ta su peale vihaseks.
12. Maailm vs sina. Üks, mida vägivaldsed kaaslased teevad, on üritada sind igati mustata, et keegi sinuga enam ei suhtleks. Laimatakse ka laste ees (vaata, kui loll on sinu ema/isa). Eduka laimukampaania tulemusena ei usu enam keegi sind, vaid tema loodud kuvandit sinust.
13. Vaikimine. Kui julged vägivallatsejale vastu hakata, jääb ta vait ja kõnnib minema. Kuna vaimne vägivald töötab suuresti süütunde peal ja võimu omamisel, ignoreeritakse sind, kuni hakkad vabandama millegi eest, mida sa tegelikult ei teinudki.
14. Rumalus. Sul on mingi idee? Unusta ära! Sa mõtlesid? Sa ei oska ju mõelda! Sind manipuleeritakse seni, kuniks sa ei suuda enam ise midagi otsustada, ilma et konsulteeriks esmalt partneriga.
15. Eraklikkus ja sõltuvus. Alguses ütleb partner, et talle ei meeldi sinu sõber. Seejärel palub, et sa temaga enam ei kohtuks. Enne kui arugi saad, on partner võõrandanud sind kõigist lähedastest ja ainus inimene, kelle poole pöörduda saad, on sinu partner. Mis ongi tema eesmärk.
16. Mälestused. Kui teil tekib arusaamatusi, meenutab partner iga kord aega, mil tegid midagi rumalat või kus asjad ei õnnestunud plaanikohaselt. Nii teeb ta sulle selgeks, et sa ei saa ilma temata ehk üksi hakkama.
17. Saavutused? Mis saavutused? Enda tehtu üle on partner õnnelik ja kiidab takka, ent kui sina saad millegi toredaga hakkama, ei ole sel mingit kaalu, ta võib sind seetõttu isegi naeruvääristada. Lõpuks tunned end ka ise tobedalt, et nii väikese asja pärast õnnelik oled.
18. Eitamine. Isegi kui ütled partnerile, et tema käitumine on kiuslik või teeb sulle haiget, ei suuda ta seda viga endas näha. Nad üritavad sind veenda, et teevad seda kõike selleks, et just sul oleks hea ja et sina suudaks elus hakkama saada.
Refereeritult :Õhtuleht.ee, 26. aprill 2013

Kas oled langenud vaimse vägivalla ohvriks või oled hoopis ise kasutanud kellegi suhtes vaimset vägivalda?

Loe lisaks

Kui lapsevanemad last pidevalt kritiseerivad ja tõrjuvad, jätavad ta ilma tähelepanust, hakkab laps tundma,et temaga on midagi valesti, et ta ongi halb ja on kõik selle ära teeninud. Ta püüab olla tubli ja sõnakuulelik, teha kõik vanemate soovide kohaselt, et kõik oleks hästi ja vanemad oleks rahul.  Sellise käitumisega jätab ta enda soovid ja vajadused kõrvale. Iga kord kui ta näeb või tunnetab, et vanemad ei ole rahul, hakkab ta ennast süüdistma, et ei ole osanud olla piisavalt hea.
Sellise varjatud süütunde võtab inimene endaga ellu kaasa ja see võib mõjutada tema  suheteid elukaaslasega, töökaaslastega, ülemusega. Iga kord kui keegi tema kõrval on rahulolematu, tunneb ta süütunnet, et ei ole olnud piisavalt hea ega osanud hoiatada või hoiduda pahandustest.

Loe lisaks

Süütunne takistab sul elu nautimist ja elus edasi liikumist, see rõhub sinu hinge.
Mõnikord sa ei saa päris täpselt aru, miks on see tunne tekkinud.

Milles oled sa süüdi ja kas üldse oled süüdi?

Sa oled ise enda jaoks loonud käitumisnormid ning kui eksid kehtestatud normide vastu, tunned end ebamugavalt ja hakkad ennast süüdistama eksimises ise enda poolt seatud normide ja arusaamade vastu. Tunnistades oma eksimust on sul võimalik seda parandada ja oma süütundest lahti lasta.
Süütunne võib esineb ka varjatud moel. See on selline süütunne, mida tunned teiste inimeste käitumise, tegemiste või nende eksimuste pärast.
Ehk tunned ennast süüdi sellepärast, et sinul läheb elus paremini kui kellelgi teisel - kui sinu sõbral, sugulasel, tuttaval. Või tunned ennast süüdi kellegi ebaväärika käitumise pärast.
Sa tunned ennast süüdi asjade pärast, mis ei ole kuidagi seotud sinu tegevuse ja käitumisega. Süütundest võid sa kõrvale heita oma elu ja hakata elama kellegi teise elu, sest sulle tundub, et saavutades omi eesmärke, teed sa kahju kellelegi teisele. Selline süütunne mõjutab sinu elu märkamatult iga päev.

Loe lisaks