Häbitundest

Sa kardad oma mõtteid väljendada, sest kardad teisele inimese ebameeldivust tekitada.
Sa vähendad oma saavutusi ja püüad käituda alandlikult ja märkamatult selleks, et keskkonda sobituda ja mitte kaotada sõpru.
Sa usud, et pead ennast kogu aeg tõestama, selleks et saada teiste heakskiitu.
Sa vabandad pidevalt oma valikute, arvamuste ja üldse oma olemasolu pärast - kardad olla tõeline “ mina ise”
Sulle tundub, et sa ei vääri õnne.
Niimoodi väljendub häbitunne sinu igapäevaelus.
Häbitunne on madala enesehinnangu keskne emotsioon. See peegeldab meie lahusolekut, eraldatust, alaväärtuslikkust, mittemõistmist või väljaarvamist. Häbi vallandub siis, kui tekib kuristik MINA ja teise inimese vahele - empaatilise sideme, mõistmise, aktsepteerimise ja harmoonia purunemine, mille tagajärjel hinnatakse MINA mingil moel puudulikuks või alaväärtuslikuks. (Mollon, 2002)
Sinu häbi sai alguse mõnest lapsepõlve olukorrast või sündmusest, kus oma lapsemõtlemisega olukorda analüüsides tundsid, et saades sellise kohtlemise vääriliseks peab sul midagi viga olema. Sa said aru, et pead muutma ennast, sest sinu “tõeline mina” ei saa vajalikku tunnustust, hoolitsust ja turavlisust.Tehes olukorrast valesid järeldusi, peitsid sa ennast häbitunde alla.
Sinuga ei ole midagi valesti.
Sa ei pea midagi häbemena.