Mõtted elust 3

Inimolendite seisukohalt ma arvan, et iga olend peab ikka ise selle mõtte endale leidma. Päris individuaalsel tasandil. Aga samas inimkonna või inimese kui liigi või inimese kui vaatleja seisukohalt tähendab seesama mõttekäik või arusaamine, et kui me teadvus on jõudnud nii kaugele, et me suudame seda universumit mõista ja tunnetada ja arvame, et me saame tema seadustest aru, ja isegi universumi tekkimisest ning oskame isegi oma teadmiste piires universumi tulevikku ennustada - ja saame aru, et meie olemegi universumi vaatlejad ning et meie olemasolu on sinna füüsikakonstantidesse ja seadustesse juba mingil moel sisse programmeeritud, siis ma arvan, et selle arusaamani jõudmine - et seda võibki nimetada ka elu mõtteks, kogu inimkonna jaoks.