Täna hommikune mõtisklus ….

“Sa ei sobi minu energiasse.” “Ma ei mängi enam sinuga.” “ Delete. Block. Järgmine.”

See pole enam lapse solvumine. See on saanud vaikivaks normiks meie ühiskonnas. Me ei lahenda — me katkestame.
Me ei räägi — me eemaldame.
Me ei paranda — me tühistame.
Tarbimisühiskond. Kui midagi on katki võtame uue.

Aga inimene ei ole fail. Suhe ei ole rakendus.
Ja süda ei parane nupuvajutusest.

Neuroteadus ütleb: sotsiaalne tõrjumine vallandab ajus samad piirkonnad nagu füüsiline valu. Blokeerimine pole lihtsalt klikk — see võib olla hingehaav. Ja iga katkestatud side toidab mustrit, mis kandub edasi. Mida siis tehakse?

See ei puuduta ainult noori. See on meie kõigi kollektiivne peegelpilt. Täiskasvanud vaikivad.
Pered lõhenevad. Sõbrad eemaldavad.
Ja kõik nimetavad seda “piiride hoidmiseks”.
Aga sageli on see hoopis hirm kohalolu ees.

Kui me tühistame inimesi, me väldime konflikti.
Aga kui me tühistame oma minevikku, surume alla ajalugu ja vaigistame ühised haavad, siis me ei lahenda mitte midagi.

Me lihtsalt pärandame. Vaikuses. Alateadvuses. Järglastele.

Traumaeksperdid nagu Thomas Hübl ütlevad:
kollektiivne trauma on sõlm ajaväljas.
See elab meie kehas, käitumises, reaktsioonides
kuni keegi lõpuks julgeb seda teadvustada.
Mitte häbeneda. Mitte kustutada.
Vaid kuulata. Läbi tunda. Õppida.

Epigeneetika näitab, et meie lapsed ei kanna ainult geene nad kannavad ka rääkimata lugusid.
Mälestusi, mida nad ise ei elanud, aga mis elavad nende närvisüsteemis edasi.

Nii sünnibki põlvkond,kes on samaaegselt vaba ja katkine. Kiire, aga sügavamõttetu. Eneseotsingul, aga ilma juurteta. Kerge ühenduma, raske püsima.

Kas see on küpsus, kui me kustutame kõik, mis meid käivitab? Kas see on tervenemine, kui me väldime sügavust?

Tõeline küpsus on see, kui sa jääd. Kui sa räägid.
Kui sa kuulad. Kui sa ei tühista inimest ega minevikku — vaid otsid mõtet. Ehitad ja parandad mitte ei lammuta.

Me ei saa terveneda, kui me katkestame.
Me ei saa luua uut ilma, kui me eitame vana.
Me ei saa kasvatada tugevat last, kui me ei aita tema vanemal terveneda.

Me ei saa jääda inimesteks, kui me kustutame kõik, mis teeb meist inimese — sh segaduse, varjud, mineviku ja sidemed.

Tühistamine pole tee tervenemiseni. Teadvustamine on. Läbitunnetamine on. Andestamine on. Julgus jääda.

Kas see on küpsus, kui me kustutame kõik, mis meid käivitab? Kas see on tervenemine, kui me väldime

Tühistamine ei vabasta — see ainult lükkab edasi. Tervenemine algab kohalolust.
Ja julgusest jääda. Mõtle ennem kui vajutad “delete”

“Sina ei resoneeru enam minu sagedusega.”
“Ma vajan puhast ruumi.” “ See energia ei ole kooskõlas minu teekonnaga.”

Need laused kõlavad valgustatult. Aga sageli räägib neist mitte süda, vaid haavatud osa meis see, kes ei suuda taluda peeglit.
Vaimne ego, mis on õppinud sõnastama eemaldumist üllal toonil, aga mille juur on samasugune: vältimine. kontroll. soov mitte tunda

“Nagu laine, mis rannaliivalt pühib kõik sinna kirjutatu — nii pühib tühistamine hetkeks jäljed, aga ei muuda kivi, kuhu need kunagi raiuti.”

- Armastusega Anu


Loe lisaks

* 2013. aastal sõlmiti kokku 5630 abielu. 2023. aasta lõpuks on neist lahutatud ligikaudu neljandik – 1395.
* 2023. aastal abiellus 6 504 paari. Seda on 696 võrra vähem kui aastal 2022.
* Keskmine vanus esmaabiellumisel on sarnane varasemale trendile – esimest korda abielluv mees oli keskmiselt 33,7-aastane ja naine 31,4-aastane.
* Alla 30-aastaste abiellujate osakaal väheneb. Kui 1993. aastal olid 60% abiellujatest alla 30-aastased, siis 2023. aastal oli alla 30-aastane iga neljas (24%) abielluv mees ja iga kolmas (34,5%) abielluv naine.
* 1993. aastal oli abiellumise hetkel ühine laps vaid 16%-l paaridest. Praegu on abiellumise hetkel vähemalt üks ühine laps 30%-l paaridest.
* 2023. aastal lahutati kokku 2 648 abielu. Lahutuste arv on olnud alla 3000 juba viiendat aastat järjest.
* Iga kolmas abielluja on juba varem abielus olnud.
* Mitmendat korda abielluv mees on keskmiselt 45,2-aastane ja naine 41,5-aastane.
56%-l paaridest on lahutades ühised alaealised lapsed.
* Alla ühe aasta kestnud abielusid lahutati 89.
* Keskmine abielu, mis lahutati 2023. aastal, kestis 11 aastat ja 11 kuud, kuid abielu kestuse mediaan oli 8 aastat. Keskmist mõjutavad mõned väga pikad abielud: 50 või enam aastat kestnud abielusid lahutati kokku seitse. 
 Siin mõned karmid statistilised andmed abielude ja lahutuste kohta. 2023.aastal moodustab ahutanute arv 40.7 % abiellunute arvust. Milles on asi?
 Kas noored inimesed on kannatamatud, oskamatud, isekad? On igaühel nii suur ego, et ei suuda teise inimesega koos igapäevaelu elada. Võibolla peaks, kuid ei olda valmis, mõnest oma harjumusest loobuma et teise inimese harjumustega leppida ning nendega arvestada? Või ollakse juba nii kaua üksi elatud, et ei osata enam teise inimesega arvestada?
 Kas kahe inimese ühises elus eksisteerib veel “meie” või on kõik taandunud “mina” peale?
 Mida sina teisele inimese vastu pakud, et sinu vajadustega arvestatakse? Kui sinu vajadustega arvestatakse, kas siis ka sina arvestad teise poole vajadustega? Kas see on piisav?
 Kas oled valmis otsima, leidma ja rakendama lahendusi, et mõlema poole vajadused saaksid rahuldatud?
 Kas oled valmis rääkima ja arutama olukordadest mis sulle ei sobi, samas kuulates ära ka teise inimese mõtted, et ühist lahendust leida?
 Kas kuuled, mida teine inimene sulle räägib. Siin on rõhk sõnal  kuuled, sest sageli võid märgata, et sind kuulatakse, kuid ei kuulda. Ei kuulda sinu mõtteid, soove, vajadusi. Ja sellepärast sageli inimesed ei räägigi oma probleemidest, sest sõnad põrkavad justkui herned kivimüürilt tagasi.
 Imago suhteteraapias on tähelepanu just kuulamisel ja peegeldamisel, sest teinekord öeldes välja sõnu ei saa me arugi kuidas need mõjuda võivad. Ja ühest sõnast võib kasvada terve suur lumepall. Alles täpsel tagasipeegeldusel võid aru saada kuidas väljaöeldu mõjuda võis ja miks teine pool nii reageeris.
 Kui kaks inimest omavahel probleeme lahendatud ei saa, tuleks appi võtta neutraalne kolmas inimene. Praegu on päris palju erinevaid võimalusi erinevate terapeutide vastuvõtule minna.
 Kuid terapeuti peaks hoolega valima, sest nii nagu kõik inimesed omavahel ei sobi nii ka ei pruugi kõik terapeudid sobida vaatamata nende haridusele ja haritusele.
 Palju on kuulda soovitusi, et peaks valima terapeudi, kes on hariduse saanud riiklikult kinnitatud õppekava alusel. Kuid kas see on oluline, kui ka riikliku diplomiga terapeut ei suuda professionaalselt käituda ja oma isiklikud mured ning probleemid teraapiaruumi ukse taha jätta. Kui ta ei oska või suuda jääda professionaalselt neutraalseks kõrvalseisjaks, toetajaks mõlemale osapoolele. Kui ta hakkab valima pooli üht toetades ja teist maha tehes ning halvustades. 
 Kui tegemist ei ole füüsilise ega vaimse vägivalla või alkoholismiga, kas terapeudi poolt on professionaalne ja kas tal on õigust küsida - Kaua sa siis kannatada kavatsed.
 Ära jää oma murega üksi. Räägi teise inimesega ja samas kuula ka ise, mida teisel sulle öelda on. Pane tähele, et sa oleksid kuuldud ja aru saadud, et sa ise ka päriselt kuuleksid edasiantavat sõnumit. Kui te omavahel ei suuda lahendusi leida, kuid siiski olete probleemide lahendamisest huvitatud, leidke see inimene, kes teile abiks saab olla.


 


Loe lisaks

Oktoober on rahvusvaheline vaimse tervise kuu.
Sellel aastal pööratakse rohkem tähelepanu tundetarkusele.
Kuid mida mõeldakse tundetarkuse all?
Tundetarkus ehk emotsionaalne intelligentsus - see on võime ja oskus märgata, teadvustada, jälgida ning eristada iseenda ja teiste emotsioone. Kuna mõtted ja käitumine on omavahel tihedalt seotud, siis on väga vajalik ja tähtis osata kasutada oma teadmisi enda mõtlemise ja käitumise juhtimisel. Niimoodi saad aidata kaasa suhtlemisele teiste inimestega ja probleemide lahendamisele. Kõik see toetab vaimset tervist ja elus hakkamasaamist.
Kui natuke analüüsid seda, mis sinu ümber toimub - reklaame, teavitusi - võid märgata, et väga palju nii meedias kui kaubanduses, mõjutatakse just sinu emotsioone. Sa näed enda ümber ja sinu postkastidesse saabuvates sõnumites just seda, mille vastu oled ehk huvi tundnud ja mis tekitavad sinus positiivseid emotsioone. Kuid samas võid ka märgata, et sind ümbritsevas meedias võib olla palju sellist, mis teeb sind ärevaks ja hirmutab. Ära lase hirmuenergial ennast valitseda, see valik on sinu.
Kuulates ja vaadates kogu ümbritsevat kära, võib sul tekkida küsimus ja ehk tunnegi - “kas ma tegin midagi valesti”. Enamasti ei ole sa teinud midagi valesti ja kui kõik ei lähe nii nagu oled soovinud või planeerinud, siis see on koht, kus õppida ja areneda.
Sina oled oma tunnete valitseja



Loe lisaks

Iga tunne, mida sa tunned on päris ja hea isegi siis, kui tunned viha, raevu, kadedust. Ka negatiivsed tunded on vajalikud ja isegi kasulikud, sest nende tundmiseks on põhjus. Tundes valu, võib see olla emotsionaalne reageering iseenda poolt antud hinnangule.
Sageli võib tunduda, et sa kardad ennast ja oma olemust.
Sa oled iseendale õpetajaks ja kõige suuremaks kangelaseks.

Loe lisaks

 Ole aus. Avalda mida tunned, kõige ausamal ja ehedamal tasandil. Pane tähele “seinu”, mis takistavad su aususe avaldumist. ………
 Kui sa ei suuda seda seina ületada, siis vähemalt märka seda. Tea, et see on see sein, mis seisab sinu ja su ühenduse vahel.
 Märka oma tundeid. Märka oma tundeid igal hetkel. Ära valeta, ära maali endast pilti.
 Sul on õigus olla vihane. Sul on õigus olla kurb. Sul on õigus olla nõrk. Sul on õigus olla ka eitav. Sul on õigus olla kõik, mida sa antud hetkel tunned.
Lihtsalt märka seda, mida tunned.



“Luuüdini paljas” Pamela Maran

Loe lisaks

Loe lisaks

Loe lisaks

Loe lisaks

Loe lisaks

Loe lisaks

Loe lisaks

Loe lisaks

Loe lisaks

Loe lisaks

Loe lisaks

Kahetsus on kõige kasutum asi maailmas.
Midagi ei saa tagasi tuua, midagi ei saa heaks teha. Muidu oleksime kõik pühakud. Elul polnud kavatsust meid täislikuks teha. Täiuslik kuulub muuseumi.

Erich Maria Remarque
“Triumfikaar”


Loe lisaks

Kui lapsevanemad last pidevalt kritiseerivad ja tõrjuvad, jätavad ta ilma tähelepanust, hakkab laps tundma,et temaga on midagi valesti, et ta ongi halb ja on kõik selle ära teeninud. Ta püüab olla tubli ja sõnakuulelik, teha kõik vanemate soovide kohaselt, et kõik oleks hästi ja vanemad oleks rahul.  Sellise käitumisega jätab ta enda soovid ja vajadused kõrvale. Iga kord kui ta näeb või tunnetab, et vanemad ei ole rahul, hakkab ta ennast süüdistma, et ei ole osanud olla piisavalt hea.
Sellise varjatud süütunde võtab inimene endaga ellu kaasa ja see võib mõjutada tema  suheteid elukaaslasega, töökaaslastega, ülemusega. Iga kord kui keegi tema kõrval on rahulolematu, tunneb ta süütunnet, et ei ole olnud piisavalt hea ega osanud hoiatada või hoiduda pahandustest.

Loe lisaks

Süütunne takistab sul elu nautimist ja elus edasi liikumist, see rõhub sinu hinge.
Mõnikord sa ei saa päris täpselt aru, miks on see tunne tekkinud.

Milles oled sa süüdi ja kas üldse oled süüdi?

Sa oled ise enda jaoks loonud käitumisnormid ning kui eksid kehtestatud normide vastu, tunned end ebamugavalt ja hakkad ennast süüdistama eksimises ise enda poolt seatud normide ja arusaamade vastu. Tunnistades oma eksimust on sul võimalik seda parandada ja oma süütundest lahti lasta.
Süütunne võib esineb ka varjatud moel. See on selline süütunne, mida tunned teiste inimeste käitumise, tegemiste või nende eksimuste pärast.
Ehk tunned ennast süüdi sellepärast, et sinul läheb elus paremini kui kellelgi teisel - kui sinu sõbral, sugulasel, tuttaval. Või tunned ennast süüdi kellegi ebaväärika käitumise pärast.
Sa tunned ennast süüdi asjade pärast, mis ei ole kuidagi seotud sinu tegevuse ja käitumisega. Süütundest võid sa kõrvale heita oma elu ja hakata elama kellegi teise elu, sest sulle tundub, et saavutades omi eesmärke, teed sa kahju kellelegi teisele. Selline süütunne mõjutab sinu elu märkamatult iga päev.

Loe lisaks

Loe lisaks