Tunnetest 2

Sa oled täiskasvanud inimene, kannad hoolt enda ja oma pere eest. Kõik oleks justkui korras, kuid vahel tunned ennast väärtusetuna, kurvameelsena. Võibolla meenub sulle kuskilt kaugest minevikust seik, kus tundsid puudust vanemate tähelepanust, hellusest ja armastusest. Sinu materiaalsed vajadused olid kõik täidetud, kuid puudust tundsid just emotsionaalsest lähedusest.
Pealtnäha oli kõik korras, kuid samas oli midagi korrast ära ja sellele miskile ei osanud sa kuidagi nime anda. Mõnikord olid vanemad füüsiliselt sinuga ühes ruumis, kuid nad ei pööranud sulle üldse tähelepanu, sind ei olnud nende jaoks justkui olemas – nad ei olnud sinu jaoks kohal. Sa tundsid et midagi on puudus ja hakkasid ennast süüdistama isegi aru saamata milles. Sinu tunnetest lihtsalt ei hoolitud.
Kas ja kuidas võib see tunne, mis kuidagi ununeda ei taha, sind täiskasvanuna mõjutada?
Ehk tunned, et ei oska hinnata, millised on sinu tugevad ja millised nõrgad küljed. Sa ei oska hinnata, millega hakkama saad ja missugustes olukordades oleks sul abi vaja. Samas kardad sa abi vastu võtta, ammugi siis veel paluda.
Sul on raske usaldada ja anda ülesandeid kellegi teise teha kartes et sind alt veetakse.
Sageli oled enda vastu palju karmim ja nõudlikum kui teiste vastu.
Enesesüüdistamine, süütunne, häbi ja enda peale suunatud viha on sinu jaoks vägagi tuttavad tunded.
Olles ise hea kuulaja ei jaga sa teistega omi probleeme.
Kohati tunned, et ei tule oma emotsioonidega toime, tunned et ei oska oma tunnetele nime anda.