Loodus meie ümber, tähtpäevadest, aastaaegadest.

Waldburgi öö

 Eestis teatakse kui Volbri öö 30.04 vastu 01.05 ja Volbri päev 01.05
See on iidesim püha, mis on pühendatud maagiale. On üleminekuaaeg - pimeduselt valgusele. Pikad ja pimedad ööd jäävad nüüd lõplikult seljataha ja kevad saab võidu.
Räägitakse, et nõiad peavad sellel ööl pidu ja tantsivad lume lõplikult minema Maailmavaheline piir on nüüd väga õhuke. ..
 Mingil juhul ei tohi tülitseda ja Sarvilise nime suhu võtta, sest võib sellele reageerida ja kohale ilmuda.
 Tehakse tuld ja tantsitakse ümber tule. Räägitakse, et sel ajal on tuledel võime kurje vaime eemale peletada ja negatiivse energia eest kaitsta.
Süüta lõke või küünlad, et sümboliseerida soojade ilmade lähenemist. Kaunista oma kodu lillede ja rohelusega, et tuua sisse viljakuse, uuenemise ja külluse energiat. Riputa uste ja akende ümber vanikuid või tee pärgi värsketest lilledest ning ürtidest.
 Keldi aastakalendris on Beltane teiseks tähtsaks pühaks Samhaini järgi, sest see on püha, mis tähistab suve algust ja pika talve lõppu
Beltane on ilus ja tähtis hingamispäev, mis on pühendatud looduse uuenemisele ja taassünnile.



Loe lisaks

14. veebruar

 Valentinipäeva tähistamine on seostatav Vana-Roomas tuntud Lupercalia festivaliga – viljakusmaagiaga seotud pidustustega, mida peeti 15. veebruaril jumal Faunuse auks. Faunus oli antiikmaailma viljakusjumal, loomakasvatuse ja põllutöö kaitsja. Kuna ka püha Valentin oli karjakaitsja pühak, võib oletada, et kaks kultust võisid omavahel seguneda, liiatigi, kui tegemist oli lähestikku asetsevate päevadega (14. ja 15. veebruar). Lupercaria tähistamine jätkus ka kristlikul ajal, kuni paavst Gelasius I käskis selle lõpetada aastal 494. Sellejärel hakati tähistama püha Valentini päeva 14. veebruaril, mis oli 350. aastal pühendatud pühale Valentiniusele.. Praegu on see ka Valentini nimepäev. Kuna on teada kaks selleaegset Valentinuse-nimelist pühakut, siis pole täpselt teada kumba Valentinust on mõeldud. Üks neist oli roomlasest preester ja teine Interamna (Terni) piiskop. On oletatud ka, et tegemist on ühe ja sama isikuga, sest Rooma preester võis hiljem saada Terni piiskopiks. Püha Valentini surma on tõlgendatud kui keiser Claudiuse karistust kristlike laulatustseremooniate läbiviimise eest. Valentin olevat salaja laulatanud keisri armee sõdureid ning armastajapaaridele lilli kinkinud. Ühe legendi järgi olevat ta sõbrunenud Rooma vangivalvuri tütrega, kellele ta enne oma hukkamist olevat saatnud kaardi sõnadega "Sinu Valentinilt". Tänini kasutatakse seda väljendit valentinikaartidel.
https://et.wikipedia.org/wiki/Valentinipäev


 Eestis hakati Valentini päeva tähistama 80-ndate aasta lõpus ja jõudis Eestisse Soome kaudu.
 Kuigi algselt oli sõbrapäev pühendatud kallimale ja armastusele tehes kingitusi ja andes märku oma tunnetest populaarne enamasti noorte inimeste seas, siis praegusel ajal tähistavad sõbrapäeva inimesed igas vanuses, sest on see ju hea võimalus pidada meeles lähedasi inimesi - kinkida neile lilli ja teha kingitusi..
 Traditsiooniliselt on sõbrapäeva lilleks punane roos, mis on Venuse lemmiklill ja sügavate tunnete sümboliks.
Photo credit: Hervé S, France on Visualhunt

Loe lisaks

Palmipuudepüha

 Palmipuudepühaga algab kristlastel vaikne ehk kannatusnädal. Palmipuudepühal sõidab Jeesus viimast korda oma maises elus Jeruusalemma. Rahvas ootab kuningat ja laotab tema teele juubeldades palmioksi, kuid Jeesus tuleb kui kannatav sulane, aga mitte kui valitseja. Teda ootavad ees katsumused, mis lõpevad ristisurmaga ja surnust ülestõusmisega.
 Põhjamaades palme ei kasva ja seepärast on siin urvaoksad.
 Mäletan lapsepõlvest, et ühel pühapäeval, palmipuudepüha hommikul, “vitsutas” isa mind üles paju urvaokstega ikka terveks ja tugevaks.
 Õigeusklikud viivad urvaoksad kirikusse õnnistamiseks ja hoiavad neid siis kodus niikaua kui võimalik - usutakse, et oksad kaitsevad kõige halva eest. Sellel päeval vitsutati urvaokstega ka koduloomi terveks ja tugevaks. Söödi kruubuputru lihakuubikutega. Juuste kammimist ei soovitatud, sest kardeti, et peatäid kasvavad siis sama suureks kui urvad.
 Palmipuudepüha on pühapäev enne ülestõusmis- ehk lihavõttepühasid. Sellel aastal on palmipuudepüha 24.03.24

 


Kasutatud kirjandust: Meie pühad ja tähtpäevad. Marju Kõivupuu
Foto erakogust.


Loe lisaks

01.01.2024

 2023 aasta on möödunud linnutiivul just nii nagu viimased aastad( aastakümned?).
 Mis on need sündmused, mida mäletad veel aastaid hiljem 2023. aastast?
 Mida ootad ja loodad 2024.aastalt?
 Kui kuulata ja lugeda erinevaid ennustusi , tuleb käesolev aasta palju raskem ja keerukam, nii majanduslikult kui ka suhetes, kui eelmine aasta.
 On asju, mida igaüks saab ise ära teha ja on olukordi, mis endast ei sõltu.
Kuid sõltumata olukorra olemusest, saad ise oma suhtumisega palju muuta. Ja see, kuidas kogu olukord välja paistab sõltub Sinu suhtumisest on see negatiivne- sest väljapääsu ja lahendusi ei ole - või on see positiivne-neutraalne, sest alati leiab mingi lahenduse.
Tegusat uut aastat!



Loe lisaks

Mardipäevast

 Mardipäev lõpetas oktoobrikuus alanud hingedeaja. Hinged olid nüüd koju jõudnud.
 Mardipäevast algas talvine aega ja tähelepanu pöörati rohkem tubastele töödele. Mardipäeva eelõhtul, mardi laupäeval (09.11), jooksid ringi peamiselt noored mehed või siis meesteks riietes tüdrukud. Ennevanasti oli mardisanditamine ainult meeste tegemine ja kampa tikkunud poisse naeruvääristati ilma armuta.
 Päeva nimetus viitab ka surnutele ehk mardustele. Pahupidi pööratud kasukatega, määritud nägudega mardilaupäeva õhtul ringi liikuvad mardisandid  kehastavad karuseid ja mehelikke hingi. Nagu päris hingedelt, nii oodatakse ka santidelt õnnistust karjale ja põllule. Samuti pakutakse santidele süüa. Arvatakse, et sandid mängivad hingi, kellel pole järeltulijaid või keda pole kombekohaselt kostitatud.
  Mardipäev oli seotud noorte meeste vastuvõtmisega meeste kogukonda.
 Tänapäeval on tõsisest meestetööst saanud laste mäng, millel on sügavad juured. Seepärast pidagem meeles, et ükski õige sanditaja ei tohiks lahkuda tühjade kätega ja ilma õnnistamata.
 Toidulauale toodi mardihani või siis mõne muu linnu liha.
Juba 1171.aastast on teada, et Lääne- Euroopas oli mardipäeva toiduks hani. Selle põhjustest on räägitud mitmes legendis.
 Hane on kujutatud piiskop Martinuse kõrval pühapiltidel. Legendi järgi oli hani korduvalt sekkunud oma kaagatamisega ühe tema jutluse vahele. Piiskop oli lõpetanud jutluse ja esitanud tellimuse, mille alusel talle ninakas hani praena serveeriti.
 Teise legendi järgi peitnud ta end piiskopiametisse valimise eest, kuid hani oli reetnud tema asupaiga.


Photo credit: johndierckx on VisualHunt





Loe lisaks

Tere kevad

Kevad on ärkamise ja tärkamise aeg. Vaata üle oma soovid ja unistused. Äkki oled mõne neist teadmata ajaks edasi lükanud või hoopiski unustanud. Kevad on loomise ja arenemise aeg.

Anna oma soovidele ja unistustele võimalus kasvada ja areneda.




Loe lisaks