Novembri kuu on hingede kuu. 2. novembril oli hingede päev ja nii mardid kui kadrid-haned kehastavad hingi, kes toovad õnnistusi teisest ilmast ja vastu ootavad süüa.
Kadripäevaga tähistati naiste välitööde lõpuaega ja alustati tubaste ketrus- ja käsitöödega. 17. sajandi käsikirjades on viidatud kadripäevale kui lammaste patrooni Katariina austamise ja teenimise päevale.
Eesti rahvakalendris on on 25. novembrit nimetatud lambapäevaks.
Kadriks ehk haneks käidi 24. novembri õhtul. Varasemal ajal on sanditajad muutnud ennast hanedeks, karudeks, sokkudeks, koerteks hobusteks ja muudeks loomadeks. Ehiti end kuuseokste, õlekõrte ja muude taimse asjadega.
Kadrisandid on läbi aegade kandnud ilusaid, valgeid riideid ja sõltumata soost naisteks riietatult mänginud naiste hingi.
Kadrid laulavad laule, esitavad perele mõistatusi, õnnistavad kariloomi ja kodulinde, soovivad häid soove pereemale ja -tütardele ning lahkudes kogu perele.
Kadripäeval ei tohtinud lambaid niita, keelatud olid kõik villaga seotud tööd. Ka kudumine, heegeldamine ja nõelumine.
Kadripäevast algab tali ja karu läheb pessa.
Vaadatakse taeva- ja ilmamärke. Linnutee ja Taevasõela järgi ennustati talveilmu.
Arvati, et Kadripäeva ümber olevad tormid lubavad jõuluajaks ilusaid ja vaikseid ilmu.
Kadripäeval viskab talvetaat külma kivi merre ja sooja kivi allikasse.
Arvati, et milline ilm on kadripäeval, on arvatavasti ka küünlapäeval (2. veebruar).
Rahvasuus on mardipäeva ja kadripäeva võetud vastandpaarina:
- mardipäev on meeste püha, mart on põllu kaitsja, mardid on mehed, mardid on mustad ja koledad,
- kadripäev on naiste püha, kadri on karja kaitsja, kadrid on naised, kadrid on valged ja ilusad.
Photo credit: MTSOfan on Visualhunt.com
Allikad
http://www.folklore.ee/Berta/
https://et.wikipedia.org/wiki/
Kadripäevaga tähistati naiste välitööde lõpuaega ja alustati tubaste ketrus- ja käsitöödega. 17. sajandi käsikirjades on viidatud kadripäevale kui lammaste patrooni Katariina austamise ja teenimise päevale.
Eesti rahvakalendris on on 25. novembrit nimetatud lambapäevaks.
Kadriks ehk haneks käidi 24. novembri õhtul. Varasemal ajal on sanditajad muutnud ennast hanedeks, karudeks, sokkudeks, koerteks hobusteks ja muudeks loomadeks. Ehiti end kuuseokste, õlekõrte ja muude taimse asjadega.
Kadrisandid on läbi aegade kandnud ilusaid, valgeid riideid ja sõltumata soost naisteks riietatult mänginud naiste hingi.
Kadrid laulavad laule, esitavad perele mõistatusi, õnnistavad kariloomi ja kodulinde, soovivad häid soove pereemale ja -tütardele ning lahkudes kogu perele.
Kadripäeval ei tohtinud lambaid niita, keelatud olid kõik villaga seotud tööd. Ka kudumine, heegeldamine ja nõelumine.
Kadripäevast algab tali ja karu läheb pessa.
Vaadatakse taeva- ja ilmamärke. Linnutee ja Taevasõela järgi ennustati talveilmu.
Arvati, et Kadripäeva ümber olevad tormid lubavad jõuluajaks ilusaid ja vaikseid ilmu.
Kadripäeval viskab talvetaat külma kivi merre ja sooja kivi allikasse.
Arvati, et milline ilm on kadripäeval, on arvatavasti ka küünlapäeval (2. veebruar).
Rahvasuus on mardipäeva ja kadripäeva võetud vastandpaarina:
- mardipäev on meeste püha, mart on põllu kaitsja, mardid on mehed, mardid on mustad ja koledad,
- kadripäev on naiste püha, kadri on karja kaitsja, kadrid on naised, kadrid on valged ja ilusad.
Photo credit: MTSOfan on Visualhunt.com
Allikad
http://www.folklore.ee/Berta/
https://et.wikipedia.org/wiki/
Lisa kommentaar