Hingedepäev

Uduste ja vaiksete ilmade aegu jääb piir elavate ja surnute vahel väga õhukeseks. Inimeste usk hingedesse on olnud sama kaua kui inimesed Maal on elanud.

Hing võib olle rõõmus, õnnelik, õilis, truu. Aga hing võib ka kurvastada, valutada, tunda ahastust ja piina. Hing võib olla eksinud, võib olla müüdav.
Kui hing on raske, tuleb hinge puistata, hing saab kergemaks.

Vanarahva pärimustest on edasi antud, et hingi ei ole vaja karta, sest nad toovad elavatele õnnistust ja aitavad inimestel püsima jääda. 
Hingedeaega on peetud erinevates maakondades erineval ajal, aga ikka siis kui õhtud vaiksed ja sumedad.

Hingedeaja sisse kuulub kindlasti ka hingedepäev.
Süüta 02. novembril koduaknal küünal, et hinged näeksid tulla sooja, kata neile vanade eestlaste kombekohaselt laud ning kutsu hinged sööma.


Eelmine
Midagi Kuust
Järgmine
Uskumustest talvisel pööripäeval

Lisa kommentaar

Email again: