Peeglist ja pildist

 Arutlesin hiljuti ühe kena inimesega peeglist ja enda peegelpildi vaatamisest. Endale üllatuseks oli ta tähele pannud, et kuigi vaatab iga päev peeglisse, ei ole ta ennast vaadanud. Ta tegeleb igapäevaste juba harjunud tegevustega - kammib juukseid, meigib, kuid iseendale otsa ei ole ta enam ammu vaadanud.

 Oled sa unustanud kuidas väikese lapsena peeglisse vaadates sinu enda peegelpilt sind rõõmsaks tegi ja kuidas sa seda armastasid. Kuhu on jäänud kogu see rõõm ja mängulisus?

 Suuremaks saades püüad sa kohaneda ümbritseva maailmaga, püüad olla kellegi meelejärele andes endale hinnanguid, püüdes võita kellegi heakskiitu või tunnustust  tõmbad sa endale ette just selleks olukorraks sobiva maski. Niimoodi iga päev maski kandes unustad sa iseennast ja peeglisse vaadates näed sa ennast hinnangutest moonutatult. Sa oled unustanud milline armas olevus sa tegelikult oled.