Stress väljendub esmalt ärevusena. See omakorda tekitab mitmeid muid kehalisi sümptome, sest stress viib organismi ülima valmisoleku seisundisse. Oled valmis tegutsema – võitlema või põgenema.
Sinu pulss kiireneb, lihased on pinges, üldine erutus kasvab, vererõhk tõuseb, käed-jalad muutuvad higiseks. Pideva stressiolukorra puhul kannatab ka seedesüsteem. Kogu sinu ajuenergia läheb võitlusliku käitumise toetamiseks. Tugevas stressis olles ei suuda sa kainelt mõtelda ja seepärast teed sa ennatlikke, rutakaid ja hiljem vääraks osutunud otsuseid. Paremad ja mõistlikumad otsused teed rahulikus olekus. Teatud olukordades on ärevus normaalne ja isegi vajalik reaktsioon, sest mobiliseerib sinu organismi selleks, et tagada kiire tegutsemine kontrolli taastamiseks.
Väga tähtis on stressiolukorraga tegeleda ja see olukord ka lahendada, sest muidu jääd sa ka edaspidi sarnaseid olukordi vältima ja nendega seoses ärevust tundma.
Oluline on säilitada positiivsus tegeledes emotsioonide ja tunnetega. Tundes ennast hirmunud ja vihasena, tundub kogu sind ümbritsev kurja ja ähvardavana.
Sa ei saa muuta ümbritsevat maailma, saad muuta oma suhtumist.
Lisa kommentaar