Mõtteid elust 64

 Kui oled laps, tundub kogu täiskasvanuelu nii kaugel olev.
 Sa soovid kiiresti lasteaiast esimesse klassi jõuda. Kuid sa ei jõua märgatagi, kui juba ongi läbi algkool ja seisad valiku ees - mis edasi.
 Ja juba on ka see etapp seljataha jäänud ja nüüd palju raskemad valikud - kuhu edasi? kuidas edasi? mis minust saab? kuidas ma hakkama saan?
 Vanemad on ikka olnud sulle toeks nii nõus kui jõus. Elu möödub nii kiiresti ja siis võid järsku märgata, et hoopis sina pead olema oma vanematele abiks nii nõus kui jõus.
 Täiesti ootamatult oled jõudnud punkti, kus pead võtma vastu otsuseid ja vastutust küsimustes, milleks sa ei ole valmis ning mida sooviksid eirata ja millest mööda hiilida.
 Elu võib mõnikord olla vägagi karm. Sa ei saa otsustada emotsioonide najal, sa pead arvestama karmi reaalsuse kõikki asjaolusid, jätma kõrvale emotsioonid, teades, et see on selle hetke parim valik.
 Ära ela minevikus, sest see on läinud ja seda muuta ei saa. Ära ela tulevikus, sest see ei ole veel tulnud, vaid ela olevikus, sest sellega lood oma tulevast elu.
 Ela oma elu siin ja praegu ja ole tänulik igale inimesele, kes on sinu ellu tulnud, sest ta on tulnud midagi õpetama ja millelegi tähelepanu juhtima.