Mõtteid elust 104, Vabadus või üksindus.



Kaia: Kui see juhtub, siis algul on see ängistus. Võibolla mingil hetkel üksindus.
Kui see kestab, on see iseseisvus.
Ja kui see jääb, on see vabadus.

Rita: Kui su kõrval oli keegi, kes sind ei väärtustanud ega hinnanud, oli see juba siis üksindus. Kui sa suudad sellisest kaaslasest vabaneda, on see vabadus. Ja kui sa leiad enda kõrvale kellegi, kes sind väärtustab ning hindab, on see tõeline õnn. Seega oleneb kõik sellest isiksusest, kes on sinu kõrval.

Ulvi: Mind ei ärata hommikul keegi, õhtul ei oota mind keegi, sest ma ei tule kuskilt ja kogu aeg teen seda mida tahan.
Olen abielus pensionär ja elan abielus pensionäriga, naudin päevast päeva vabadust teha või mitteteha midagi.

Lilli: Algul vist vabadus aga mingil ajal saad aru et see on ùksindus

Toomas: Kindlasti üksindus. Inimesed pole minu meelest loodud niimoodi elama, kuid elu teeb järske korrektiive. Sama meelt olijatega võiks seda arutleda
       Liis: Toomas, ilmselgelt see on kõigile erinev. Inimene, kes on kaotanud kalli lähedase, peab seda üksinduseks. Inimene, kes on pääsenud teise kontrolli alt, ülimaks vabaduseks ja õnneks.

Liina: Ideaalis vabadus, reaalis üksindus..aga igalühel oma arvamus, tunnetus, vajadus...
Eelmine
Mõtted elust 103, Russ Harris
Järgmine
Uskumustest 8

Lisa kommentaar

Email again: