Lõppkokkuvõttes usun, et keegi pole meist kunagi täiuslik ja seetõttu pole meil õigust teiste üle kohut mõista. Iga hinnang, mis välja saadame, vaid kinnitub meie endi kehasse, auravälja ja reaalsusesse ning seal hakkavad need kahjuks ka looma, aga seekord juba meie enda elu. Mida rohkem seda kordame mõtetes, tunnetes, sõnades ja tegudes, seda rohkem kutsume seda läbi oma energia ise oma ellu. Oleme ise vastutavad selle eest, ei keegi muu. Sellest tuleb olla teadlik ja ettevaatlik ning keskenduda teiste asemel oma enda sisetööle, eneseargengule ja enda päästmisele teiste asemel. Maailm oleks üldiselt palju parem ja kvaliteetsem koht, kui igaüks tegeleks vaid oma asjadega, mitte teiste arvustamise, hindamise, süüdistamise, võrdlemise, hukkamõistmisega jne. Kõik, mis teed, teed ikka iseendale läbi iseenda.
Lisa kommentaar