Surmast 2

 Eelmine nädal oli emotsionaalselt päris raske - 7 päeva, 2 surmateadet, 2 matust.
 Nad olid juba eakad inimesed oma murede ja haigustega, samas nii erineva suhtumisega.
Üks lahkunuist oli elust väsinud, see kõlab nii karmilt, kuid ta ootas oma lahkumist rääkides sellest iga päev, kuni lõpuks otsuse vastu võttis.
Teine lahkus vaikselt, mõeldes ka viimastel päevadel teiste inimeste peale, öeldes lähedastele, et temal kõik hästi, tegelegu nad oma asjadega, neil niigi palju töid-tegemisi, ta saab hakkama.
 Mõned mind puudutanud mõtted ärasaatmistseremoonialt.
Minevik on möödas ja tulevikust me ei tea veel midagi.
On praegune hetk. Iga hetk me teeme nagu foto, ilmutame ja siis kinnitame selle oma mälestuste loomiseks. Iga hetkega me loome oma minevikku, mälestusi. Millise foto sa teed ja talletad - see sõltub juba sinust. See on SINU elu.
Ole tänulik iga hetke eest.
Ole tänulik iga õppetunni eest.
Ole tänulik iga kogemuse eest olgu see siis positiivne või negatiivne, sest see on sinu elu.
Ole tänulik koosveedetud aja eest.
Võta see aeg ja ära lükka helistamist,huvi tundmist, kohtumist homseks, sest meie käsutuses on ainult see hetk - nüüd ja praegu.


Photo credit:Roberto Robitz onVisualHunt.com



Eelmine
Mõtteid elust 56, Einar Laigna
Järgmine
Luulest 7 Lauri Räpp

Lisa kommentaar

Email again: