Mõtteid elust 63

See, mis on kunagi toimunud, elab inimeses edasi.  
Nii on öelnud Einar Laigna oma raamatus.

Just-just üllatas mind minu pojatütar. Nad olid vaadanud vana-vanaemaga vanu pildialbumeid ja seal oli foto balletitantsijast.
Neiukese üllatunud küsimus oli - kas see on minu vanaema?
Jah, ka vanaemad on kunagi noored olnud ja tegelenud asjadega, mis lastelaste jaoks võivad olla üllatuseks. Alustasin balletitundidega nii 4-6 aastaselt( ma arvan), kuid ajad ja huvid vahelduvad ning kui oli aeg valida kahe väga erineva tegevuse vahel - kas Vanemuise balletikool või kergejõustik- siis ma valisin kergejõustiku. Ballett ja kergejõustik ei sobinud kokku võimalike traumade pärast kergejõustikus.

See, mis on kunagi toimunud, elab inimeses edasi.
Ma ei tea, kas just ballet on minus edasi elanud, kuid kindlasti klassikaline muusika, ooper, operett ja ka rahvamuusika on see, mis mind võlub ja köidab. Ja ma tunnen, et kuigi ma ise ei laula- tantsi, elan ikka selles maailmas edasi  mõtte ja südamega.

See, mis on kunagi toimunud, elab inimeses edasi.
Hoia elus oma nii positiivsed kui ka negatiivsed mälestused, kuid ära lase neil valitseda oma elu, sest sa ei tea kunagi, millal nad võivad sinust sõltumata taas esile kerkida.

See, mis on kunagi toimunud, elab inimeses edasi.
Ole ise oma elu peremees, ära luba minevikuvarjudel oma soovitud eluteed kõigutada.


Eelmine
Mõtteid elust 62, Einar Laigna
Järgmine
Vajadustest 4

Lisa kommentaar

Email again: