Termini “ stress” võttis kasutusele Hans Selye 1926. aastal ja see tähendab pinget või pingeseisundit. Stressireaktsioonid on oma olemuselt nii kaitse- kui ka kohanemisreaktsioonid. Nad aitavad kaasa muutuva väliskeskonna tingimustega kohanemisel.
Stressi tekitavaks võib sinu jaoks muutuda sündmus, kui sa tajud ohtu eneseväärikusele või oma väärtussüsteemile ja kui selline olukord on piisavalt pikalt kestnud või on korduv, siis võibki välja areneda stress.
Stressi kujunemise faasideks on
- häire faas, kus sa tajud ärevust ja pead otsustama, kas võidelda stressori vastu, põgened või loobud võitlemisest. Võitlemine on negatiivne tsükkel, ja sellega kaasneb viha, agressioon, rünnak, hävitus. Põgenemine on regressiivne seisund ja seda õhutavad hirm ning ebakindlus, millele võib järgneda eitus, fantaasiatesse laskumine või põgenemine haigustesse, sõltuvustesse.
- vastupanu faas, tunned vastuseisu stressori mõjule;
- kurnatuse faas tekib kui stressor on mõjunud pikemat aega.
Sul ei ole võimalik ja ei ole vajagi täielikult stressi vältida, kuid see peaks jääma vaid ohu või väljakutse puhul tekkivaks ajutiseks reaktsiooniks. Sa ei tohi lubada stessil muutuda enda igapäevaseks saatjaks ja teguriks, mis kujundab kogu sinu elu.
Stress ei lahene, kui jätad probleemid lahendamata, eitad probleemi ja väldid või põgened probleemi eest. Lahenduseks ei ole ka püüe lahendada olukorda emotsioonidega süüdistades ennast või teisi.
Lisa kommentaar