Mõtteid elust 68, aktsepteerimisest

Certainly, i'm completely different now. i embrace solitude more than attention from people. i just want peace and not arguments. i am who i am despite how they define me. i am maybe bad on their side, well, they are not wrong. they are right about being wrong because i am myself now and not their standards.
Tsitaat kohalikust näoraamatust.

Ehk siis eesti keelde tõlgitult:
Muidugi olen ma nüüd täiesti teistsugune. Ma naudin üksindust rohkem kui tähelepanu inimestelt. Ma tahan lihtsalt rahu ja mitte hinnanguid. Ma olen see, kes ma olen, vaatamata sellele, kuidas teised mind määratlevad. Ma olen võib-olla nende arvates halb, tõsi, nad ei eksi. neil on õigus eksida, sest ma olen nüüd mina ise ja mitte nende standardid.

 Lugedes seda statementi, tekkisid mul nii mõnigi küsimus seoses aktsepteerimisega.
Inimene tunnistab, et ta on just selline nagu ta on oma heade omadustega ning vigadega ja talle ei lähe korda, mida teised inimesed arvavad. Kuid samas ta soovib, et teised teda just sellisena võtavad - heaks kiidavad.
 Kuid selle juures on  kõige tähtsam ehk see, et kas TEMA ISE suudab teisi inimesi vastu võtta just sellistena nagu nad on. Kas nõudes ise  teistelt hinnanguvaba tunnustamist , suudab ta samaga vastata.
 Meist igaühel on õigus tegutseda vastavalt oma arusaamistele ja tõekspidamistele
 Soovides, et sind aktsepteeritakse just sellisena nagu oled, OLE VALMIS aktsepteerima ja tunnustama ka teise inimese valikuid, ilma hinnangut andmata.
Eelmine
Eile, täna, homme
Järgmine
Mõtteid elust 69 Einar Laigna

Kommentaarid

  • EEVI MAKKAR  •  18. juuli 2023
    See on väga raske küsimus. Inimesed on erinevad, iseloomud on erinevad ,nägumused on erinevad.On Inimesed, kes sobivad,kellede vaated ühtivad ja on vastupidi.Kas aktsepteerida või mitte on minu arvates liiga karm lähenemine,sest iga inimene vajab tähelepanu ja ärakuulamist,kas sa temaga nõustud või mitte on iseasi.

Lisa kommentaar

Email again: