ELUST

Elu on üks suur mõistatus, mida keegi ei ole osanud päris täpselt lahti seletada.

Kui inimesed jutustavad oma elust, siis kirjeldavad nad toimunud sündmusi – nimed, kuupäevad, aastad – tähelepanemata, et iga sündmus on seotud tundega meie sees, meie meeleseisundiga.

Meie meeleseisund on seesmine, sündmused aga välised. Alati ei ole meeleseisund seotud sündmusega. Võib juhtuda, et oleme suure innu ja rõõmuga oodanud mingit sündmust, kuid kui sündmus käes, valdab meid ärevus, hirm, ükskõiksus ja tunne et midagi on puudus. Samas võib alguses igavana tundunud sündmus meis rõõmu ja elevust tekitada.

Meie elus on väga palju sündmuseid ja olukordi,mis teevad meid õnnelikuks, kuid on ka palju olukordi, mis teevad meid õnnetuks. Sündmused on kogu aeg muutumises. On paremaid ja halvemaid sündmusi. Mõnda olukorda on võimalik vältida, kuid on olemas ka olukordi, mida ei saa muuta. Neid tuleb lihtsalt aksepteerida, isegi siis kui nad valu tekitavad. Valu kaob kui me ei samasta ennast selle olukorraga.

Meie meeleseisund tõmbab ligi vastavaid väliseid sündmusi ja on väga tähtis kuidas me neile reageerime.

Inimene kes soovib oma õnnetu elu kurssi muuta, peab kõigepealt oma sisemuse korrastama. Ei ole vaja lõputult kannatada.

Väline on seesmise peegeldus. Kui ennast seesmiselt muudame, saab ka välimised asjad paika. Välimised sündmused ei ole kunagi nii tähtsad kui see, kuidas me neile reageerime. Missuguse meeleseisundiga reageeriksid olukordadele:

- kas jäid solvangut kuuldes rahulikuks?

- kuidas reageerisid armsama truudusetusele?

- kas lasid end armukadedusel mürgitada?

Pead iga päev õppima reageerima elus ebameeldivatele olukordadele asjakohase meeleseisundiga. Ei tohi ennast samastada iga sündmusega.

KÕIK  LÄHEB MÖÖDA.